See, et ma siia maailma kaua midagi kirjutanud ei ole, ei tähenda, et ma sellele palju mõelnud poleks.
Viimase postitusega olen muidugi veel Guatemalas, väga inetu minust... ma tean, ma tean.
Ma püüan seda nüüd parandada ja natuke meenutada, mis siin vahepeal toimunud on.
Kui me oma vabatahtliku töö ära lõpetsime, mis oli väga südamlik, armas ja pisaraid sai ka valatud, siis oli meil veel üks nädal jäänud. Sellel viimasel nädalal sõitsime me bussiga Salvadori. Guatemala pealinnast Salvadori pealinna San Salvadori ja sealt edasi bussiga ookeani äärde ühte pisikesse, imepisikesse ookeani äärsesse külla. Seal olid meil ka ühed Antigua aegsed sõbrad juba ees.
Aga ega me seal suurt eriliste ei teinud, logelesime ja saime uusi sõpru, kohalike Tarzaneid 16 bäkkidega (surfamine teeb imesid) ja palju uusi erinevalt huvitavaid seiklusi. Näiteks võin tuua, et mul õnnestus napilt põlema minna.... tegelikult ega ma ise ennast otseselt põlema ei tahtnud panna, aga rakett põrkus vastu seina ja põletas mu pluusi seljale augu. Juuksed jäid alles, jumal tänatud :)
Seal olime vist 4 päeva ja siis sõitsime tagasi Antiguasse, et oma viimased chillimised seal ära teha ja kodinad kokku pakkida.
Laupäev oli meie viimane välja minemise õhtu, kus tutvusime järjekordselt austraallastega, nad ka ikka jõuavad igale poole, ja oli üüüber fun õhtu. Pühapäev oli meie täiesti viimane õhtu selles eriti lahedas Kesk-Ameerika linnas Antiguas.
Päeval käisime veel mingeid sisseoste tegemas ja siis pakkisime asju.
Õhtul läksime õhtusöögile ühe vanema meesterahvaga, nii umbes 60+, John. Tuttavaks saime temaga eelnev päev toidupoes. Kui Merks kellegagi jutustades kõva häälega ütles, et oleme Eestist pärit. Ta ise oli pärit Kanadast ja kunagi Rootsis töötades ka Eestis käinud. Kutsus meid kohe õhtusöögile ja tahtis niisama jutustada, andis oma nimekaardi ja leppisimegi õhtusöögi pühapäevaks kokku.
Enne õhtusöögile minekut tegin veel googlest kerget uuringut, et mis mees ta selline on. Päris huvitav mees oli, töötas Kanada saatkonnas ja oli saanud igasuguseid teenete märke ja auhindu, isegi Inglise Kuningannalt. Tõotas tulla põnev õhtusöök.
Seda see oli ka, valisime ühe eriti hubase ja pisikese restorani ja rääkisime elust ja olust ja igaüks sai oma loo ära rääkida. Tema oli igast põnevaid maailma asju korda saatnud ning omas eestlastest sõpru ja tegi meist tõendusmaterjaliks pilti ka :D
Igatahes meie viimased päevad Antiguas olid eriti mõnusad!
Üleüldse olin/olen ma ülimalt rahul, et see trip ette sai võetud ja kogu see raha mis sinna kulus, oli saja protsendiliselt seda väärt.
... jätkub :)
