Tuesday, December 29, 2009
Jõul.
Tööl käidud. Poest läbi, kingitus endale. Kiirelt koju. Merks sidus kodus kalkuni jalgu kokku. Porgandikoogi oli ta juba valmis teinud, päris mõnus. Natuke veel mässamist söögiga ja ongi õhtu käes. Valmistasime ikka korraliku jõulusöögi, nii nagu peab ja pugisime ennast täis, nii nagu peab! Korraks ikka tuli jõulutunne ka. Hapukapsas ja jõulumuusika tegid oma töö :)
Madis ja Helise tulid ka meile. Sõime veel ja olime mõnusad. Hiljem lisandusid veel Taivo ja Mikael. Kuigi ei saa mainimata jätta, et soojas pole jõul ikka päris see, aga teistmoodi huvitav oli küll.
Kell 2 kui Merksiga magama hakkasime minema, siis ka veel oigasime, sest olime ennast ikka korralikult ülesöönud...juhtub :)
25dets. hommik oli ikka jube mõnus. Ma magasin esimest korda siin olles poole 12ni, oi kui mõnus oli. Täitsa vaba päev oli ka ju. Lebotasime mingi kella 3ni, siis otsustasime, et võiks soomisele vahelduseks vähe jalutama minna. Mõeldud tehtud. Siku jäi koju pikutama, nagu talle kõige rohkem meeldib teha .
Linn oli täiesti inimtühi, päris kummaline oli nii vaikses Airlie Beach’l ringi jaluatad. Nagu maal oleks.
Teiselpool linna ääres on üks rand, mida me oma hotelli aknast koguaeg näeme, aga on ehituste tõttu suletud. Igatahes võtsime suuna ikkagi sinna. Kuna, aga seal kedagi parasjagu polnud, siis ronisime aia kõrvalt kivide pealt sinna randa. Ja voilaaa pehme liiv ja mitte ühtegi hinge...sweet. Rullisime natuke seal liiva peal ja kuna oli eriti kuum, siis mõtlesime, et peab ikka vette ka minema. Päevitusi küll polnud kaasas, aga inimesi ka ju seal polnud. Ainult need paadid, mis seal vee peal hulpisid said väikse show :). See rand oli igatahes palju mõnusam kui see kus me tavaliselt käime. Tõmbasime kiirelt riided selga tagasi ja jalutasime minema.
Meil siin ümberringi on mõnusad mäed ka, mida me koguaeg imetleme ja mõtleme, et ükspäev lähme matkame sinna üles. Mul oli fotokas parasjagu kaasas ja kuna midagi tarka teha polnud, siis otsustasime natuke ülesse poole jaluatada. Vaade läks iga hetkega järjest ilusamaks. Lõpuks avastasime, et olemegi selle kõige kõrgema mäe tipus. Mõnus! Väsitav ja higistav, aga MÕNUS :). Riietus ei vastanud meil muidugi matkajate omale. Merks näiteks oli pika kleidiga. Mul oli vähe mugavam variant.
Üles läksime mööda autoteed, sinna mäe otsa müüakse ilusa vaatega krunte. Alla aga tahtsime teiselt poolt tulla, lootuses, et saame kodule lähemale. Metsatee, algus oli päris lubav, aga järjest tihedamaks läks. Veidike aega uitasime seal, täpselt aru ei saanud kuhu suunda minema peaks. Teadsime aind seda, et kaua seda uitamist ei saa lubada kuna varsti läheb pimedaks.
Niii... keegi karbistab põõsas, läksime natuke lähemale, ikka krabistab. Peatusime, võtsime maast puutokid ja siis astusime paar sammu hoopis tagasi. Merks kujutas ette, kuidas seal põõsas keegi pärismaalane olla võiks. Ise ta nägi päris naljakas välja oma pika kleidi ja suure puuroikaga. Ma naersin vahepeal nii, et pea piss pidi püksi tulema. Aga teglikult hakkas päris hirmus küll, kes teab mis loomad siin põõsastest välja võivad karata. Lõpuks kui me julguse uuesti kokkuvõtsime, siis loopisime sinna suunda kive. Vaikus, võis edasi minna.
Ahjaa... enne leppisime kokku, et kui mingi loom vastu peaks tulema siis joosta ei ole mõtet, et niikuinii saab meid kätte, aga selle krabina peale põõsas olime oi kui jooksuvalmis :D.
Lõpuks jõudime selle ainukese ilusa majani, mis seal mäe otsas on ja saime ka õige tee peale. Vantsisime koju, jalad lõid tuld, aga eriti lahe oli ikka.
Kodus sõime kõhud uuesti täis ja lebosse. Purjus perekond Madise ja Helise tulid pool 8 meie basseini ujumaja ja tegid siin meile huumorit.
Kella 12 ajal öösel, olin ma poolunes kui telefon helises. Algul ei saanud üldse aru kes helistab, aga voilaaaaa Piret ja Hendrik ja teised. Eriti vahvad olete :) ... ja Kaspar helistas veel hommikul Helpist :D minu hommikul siis.
Kui ma supertruuper väsinud pole, siis ma näen õudukaid unes. Ei pea filme vaatamagi kui endal koguaeg unes midagi põnevat toimub. Tegelt see hakkab juba väsitama, koguaeg on mingi jõhker aktsioon ja ma ärkan öösiti palju üles
Mu tarkusehammas, segab mind veel ka. Loodame, et ei pea arstile minema!
Praegu saadan siis tervitused siit oma ookeani vaatega rõdu pealt. Nautiga lund, ma naudin päikest!
WithLove
Getter
Madis ja Helise tulid ka meile. Sõime veel ja olime mõnusad. Hiljem lisandusid veel Taivo ja Mikael. Kuigi ei saa mainimata jätta, et soojas pole jõul ikka päris see, aga teistmoodi huvitav oli küll.
Kell 2 kui Merksiga magama hakkasime minema, siis ka veel oigasime, sest olime ennast ikka korralikult ülesöönud...juhtub :)
25dets. hommik oli ikka jube mõnus. Ma magasin esimest korda siin olles poole 12ni, oi kui mõnus oli. Täitsa vaba päev oli ka ju. Lebotasime mingi kella 3ni, siis otsustasime, et võiks soomisele vahelduseks vähe jalutama minna. Mõeldud tehtud. Siku jäi koju pikutama, nagu talle kõige rohkem meeldib teha .
Linn oli täiesti inimtühi, päris kummaline oli nii vaikses Airlie Beach’l ringi jaluatad. Nagu maal oleks.
Teiselpool linna ääres on üks rand, mida me oma hotelli aknast koguaeg näeme, aga on ehituste tõttu suletud. Igatahes võtsime suuna ikkagi sinna. Kuna, aga seal kedagi parasjagu polnud, siis ronisime aia kõrvalt kivide pealt sinna randa. Ja voilaaa pehme liiv ja mitte ühtegi hinge...sweet. Rullisime natuke seal liiva peal ja kuna oli eriti kuum, siis mõtlesime, et peab ikka vette ka minema. Päevitusi küll polnud kaasas, aga inimesi ka ju seal polnud. Ainult need paadid, mis seal vee peal hulpisid said väikse show :). See rand oli igatahes palju mõnusam kui see kus me tavaliselt käime. Tõmbasime kiirelt riided selga tagasi ja jalutasime minema.
Meil siin ümberringi on mõnusad mäed ka, mida me koguaeg imetleme ja mõtleme, et ükspäev lähme matkame sinna üles. Mul oli fotokas parasjagu kaasas ja kuna midagi tarka teha polnud, siis otsustasime natuke ülesse poole jaluatada. Vaade läks iga hetkega järjest ilusamaks. Lõpuks avastasime, et olemegi selle kõige kõrgema mäe tipus. Mõnus! Väsitav ja higistav, aga MÕNUS :). Riietus ei vastanud meil muidugi matkajate omale. Merks näiteks oli pika kleidiga. Mul oli vähe mugavam variant.
Üles läksime mööda autoteed, sinna mäe otsa müüakse ilusa vaatega krunte. Alla aga tahtsime teiselt poolt tulla, lootuses, et saame kodule lähemale. Metsatee, algus oli päris lubav, aga järjest tihedamaks läks. Veidike aega uitasime seal, täpselt aru ei saanud kuhu suunda minema peaks. Teadsime aind seda, et kaua seda uitamist ei saa lubada kuna varsti läheb pimedaks.
Niii... keegi karbistab põõsas, läksime natuke lähemale, ikka krabistab. Peatusime, võtsime maast puutokid ja siis astusime paar sammu hoopis tagasi. Merks kujutas ette, kuidas seal põõsas keegi pärismaalane olla võiks. Ise ta nägi päris naljakas välja oma pika kleidi ja suure puuroikaga. Ma naersin vahepeal nii, et pea piss pidi püksi tulema. Aga teglikult hakkas päris hirmus küll, kes teab mis loomad siin põõsastest välja võivad karata. Lõpuks kui me julguse uuesti kokkuvõtsime, siis loopisime sinna suunda kive. Vaikus, võis edasi minna.
Ahjaa... enne leppisime kokku, et kui mingi loom vastu peaks tulema siis joosta ei ole mõtet, et niikuinii saab meid kätte, aga selle krabina peale põõsas olime oi kui jooksuvalmis :D.
Lõpuks jõudime selle ainukese ilusa majani, mis seal mäe otsas on ja saime ka õige tee peale. Vantsisime koju, jalad lõid tuld, aga eriti lahe oli ikka.
Kodus sõime kõhud uuesti täis ja lebosse. Purjus perekond Madise ja Helise tulid pool 8 meie basseini ujumaja ja tegid siin meile huumorit.
Kella 12 ajal öösel, olin ma poolunes kui telefon helises. Algul ei saanud üldse aru kes helistab, aga voilaaaaa Piret ja Hendrik ja teised. Eriti vahvad olete :) ... ja Kaspar helistas veel hommikul Helpist :D minu hommikul siis.
Kui ma supertruuper väsinud pole, siis ma näen õudukaid unes. Ei pea filme vaatamagi kui endal koguaeg unes midagi põnevat toimub. Tegelt see hakkab juba väsitama, koguaeg on mingi jõhker aktsioon ja ma ärkan öösiti palju üles
Mu tarkusehammas, segab mind veel ka. Loodame, et ei pea arstile minema!
Praegu saadan siis tervitused siit oma ookeani vaatega rõdu pealt. Nautiga lund, ma naudin päikest!
WithLove
Getter
Wednesday, December 23, 2009
Saturday, December 19, 2009
Üks päev maal.
Must Sinine Kollane
8 musta lülitit on sees, sinine on väljas ja kollane sees. 12 öösel ja konditsioneer lakkab töötamast.
Ajan Merksi üles, kuna ilma konditsioneerita pole võimalik magada. Esimene mõte oli, et meie toas viskas korgi välja (on ka enne juhtunud). Elektrikapp on väljas pimedas, tädi akna all. Taskulambiga uurime ja puurime. Aru ei saa! Ei tea kas suurem sinine nupp peabki väljas olema ja või võib-olla juhtus üldse midagi muud. Kass ehmatab meid, tagasi tuppa. Mis saab? Paneme 3 pikendujuhet kokku lootes, et saame vannitoast kondile voolu võtta. Selgub karm tõde, üheski pistikupesas pole voolu. No jess.. lähme välja tagasi. Mina näitan valgust ja Merks võtab julguse kokku ja lülitab suure, teistest erineva sinise lüliti sisse. Vaikus, midagi ei plahvatanud. Siku hõikab toast: Hakkas tööle!
8 musta lülitit on sees, sinine on väljas ja kollane sees. 12 öösel ja konditsioneer lakkab töötamast.
Ajan Merksi üles, kuna ilma konditsioneerita pole võimalik magada. Esimene mõte oli, et meie toas viskas korgi välja (on ka enne juhtunud). Elektrikapp on väljas pimedas, tädi akna all. Taskulambiga uurime ja puurime. Aru ei saa! Ei tea kas suurem sinine nupp peabki väljas olema ja või võib-olla juhtus üldse midagi muud. Kass ehmatab meid, tagasi tuppa. Mis saab? Paneme 3 pikendujuhet kokku lootes, et saame vannitoast kondile voolu võtta. Selgub karm tõde, üheski pistikupesas pole voolu. No jess.. lähme välja tagasi. Mina näitan valgust ja Merks võtab julguse kokku ja lülitab suure, teistest erineva sinise lüliti sisse. Vaikus, midagi ei plahvatanud. Siku hõikab toast: Hakkas tööle!
The Beginning...
Kolmapäeva õhtul lõpetasime oma maa-elu mõnusa õhtusöögiga. Tädi, kelle juures elasime
tegi maitsvat kala ja pakkus veini, meie tegime küpsisetorti, mis kukkus välja nagu käkk, aga see eest maitses hästi.
Neljapäeva hommikul pakkisime veel oma viimased asjad ja tädi sõidutas meid ja meie ükskõikkui paljud asjad linna.
Ajeee... tagasi linnas ja oma tühjas uues kodus. Ja kohe oli meile kiri postkastis. Kes oli see armas inimene? Kes see muu kui Jaana, tänkjuu kallis :)
Asju on meil täpselt nii palju, et madratsid magamistubades, elutoas kahene diivan, üks pisike laud ja kaks kott-tooli ja meie suuresl verandal on diivan 4 suure padjaga ja pisike söögilaud kahe tooliga. Köögimööbel on ka muidugi olemas. Seina peale oleka paari pilti vaja ja elutuppa ühte kardinat, siis oleks kõik pöööööörfi. Mina jagan Merksiga tuba ja Siku Kerliga (tema tuleb ja ühineb meiega nädala pärast).
Kes veel ei tea, siis meil on ookeani vaade ja jaheda veega bassein, luksus:)
Neljapäeval oli meil tööjuures jõlulõuna. Hotelli restoranis, kus me töötame. Kõht sai head-paremat eriti täis pugitud ja koju ära. Õhtul käisime veel Armadases Madist kuulamas ja Jay-Jayˇle õnne soovimas. Seal saame kokteile sõbrahinnaga, seega lasime endale friiistailida ühe kokteili, jutustasime natuke ja ära tuttu.
Peab veel ära mainima, et jõulutunnet pole kuskilt paistmas, suvi on juu.. Plaanid on meil 24danks sellised, et teeme õhtusöögi ja oleme ilusad :D. Vaatab kuidas kujuneb, sest kohalikud tegelikult pidutsevad jõulude ajal, nagu natuke veider aga noh.. kui me siin juba oleme, siis lähme ilmselt vooluga kaasa. 25 on meil Merksiga vaba, õnneks! Aastavahetuse plaanid puuduvad.
Küsi..
K: Kas tarkuse hammas kasvab?
V: Jah, kasvab!
K: Kas valutab ka?
V: Jah, valutab!
Juustunugasid pole Austraalias siia maani leidnud. Peab äri püsti panema vist.
Jaaaaa... aru ma ei saa miks peavad pesurestid koosnema viiest erinevast tükkist. Aussid pole osanud ühestükis pesuresti leiutada, tainapead!
Emps,
PaljuÕnne!
... ja kui enne ei kirjuta, siis mõnusaid jõule armsad sõbrad!
Jäuks. Pealkiri on laulu nimi, mida ma parasjagu kuualasin.
G.
tegi maitsvat kala ja pakkus veini, meie tegime küpsisetorti, mis kukkus välja nagu käkk, aga see eest maitses hästi.
Neljapäeva hommikul pakkisime veel oma viimased asjad ja tädi sõidutas meid ja meie ükskõikkui paljud asjad linna.
Ajeee... tagasi linnas ja oma tühjas uues kodus. Ja kohe oli meile kiri postkastis. Kes oli see armas inimene? Kes see muu kui Jaana, tänkjuu kallis :)
Asju on meil täpselt nii palju, et madratsid magamistubades, elutoas kahene diivan, üks pisike laud ja kaks kott-tooli ja meie suuresl verandal on diivan 4 suure padjaga ja pisike söögilaud kahe tooliga. Köögimööbel on ka muidugi olemas. Seina peale oleka paari pilti vaja ja elutuppa ühte kardinat, siis oleks kõik pöööööörfi. Mina jagan Merksiga tuba ja Siku Kerliga (tema tuleb ja ühineb meiega nädala pärast).
Kes veel ei tea, siis meil on ookeani vaade ja jaheda veega bassein, luksus:)
Neljapäeval oli meil tööjuures jõlulõuna. Hotelli restoranis, kus me töötame. Kõht sai head-paremat eriti täis pugitud ja koju ära. Õhtul käisime veel Armadases Madist kuulamas ja Jay-Jayˇle õnne soovimas. Seal saame kokteile sõbrahinnaga, seega lasime endale friiistailida ühe kokteili, jutustasime natuke ja ära tuttu.
Peab veel ära mainima, et jõulutunnet pole kuskilt paistmas, suvi on juu.. Plaanid on meil 24danks sellised, et teeme õhtusöögi ja oleme ilusad :D. Vaatab kuidas kujuneb, sest kohalikud tegelikult pidutsevad jõulude ajal, nagu natuke veider aga noh.. kui me siin juba oleme, siis lähme ilmselt vooluga kaasa. 25 on meil Merksiga vaba, õnneks! Aastavahetuse plaanid puuduvad.
Küsi..
K: Kas tarkuse hammas kasvab?
V: Jah, kasvab!
K: Kas valutab ka?
V: Jah, valutab!
Juustunugasid pole Austraalias siia maani leidnud. Peab äri püsti panema vist.
Jaaaaa... aru ma ei saa miks peavad pesurestid koosnema viiest erinevast tükkist. Aussid pole osanud ühestükis pesuresti leiutada, tainapead!
Emps,
PaljuÕnne!
... ja kui enne ei kirjuta, siis mõnusaid jõule armsad sõbrad!
Jäuks. Pealkiri on laulu nimi, mida ma parasjagu kuualasin.
G.
Thursday, December 3, 2009
Our first little roadtrip.
Mõtlesime Merksiga mida oma vabadel päevadel teha... rääkisime Mikaeli nõusse ja Siku sai ka vabaks, uujee!
Pakkisime oma kolm asja kokku ja minek. Tee peal nägime mitumitumitu känguru ka, eriti lahedad olid.
Leidsime sellise mõnusa tühja ranna, mängisime frisbit, võrku ja nats tagusime jalkat. Kiired tiirud meduuside vahel ka.
Õhtusöök oli juba tähistaeva ja täiskuu saatel, eriti mõnus! Jutustasime ja olime niisama mõnusad. Soe oli, ükskõik kui soe. Magasime tüdrukutega väljas lühikeste riiete ja linaga. Mikael otsustas telgi kasuks, kuna vereimejaid putukaid jagus.
Öösel ikka kargasin püsti kontrollides oma jalgade ja pea ümbrust. Kõige suuremaks hirmuks olid mul ämblikud, õnneks ei näinud ühtegi :). Merks kartis rohkem usse, aga kuna tal oli piisavalt veini ja õlut veres, polnud tal viitsimist enda ümbrust kontrollida. See eest Sikuga tabasime ennast ühel ajal üleval päris tihti, eriti siis kui keegi tema kõrval põõsas rabeles. Ei tea kes see oli, vaikseks ta igatahes lõpuks jäi.
Hommikul oli plaanis päikesetõusu vaadata, aga päike jäi kuskile mäenuki taha ja pilves oli ka, nii et see üritus jäi seekord ära. Varahommikul pidi tuulitust kohast tuulisesse kolima, kuna õhk hakkas juba otsa saama.
Ma muidu võtsin sokid ja teki ka kaasa, mõlemat kasutasin umbes 30 sekundit.
Siku äratas meid Merksiga kell 9 hommikul rannas, arvates, et nüüd võiks minema hakata. Merksil polnud jaksu ennast liigutadagi, mina tegin väikse jalutuskäigu vee piiril ja olen üsna kindel, et nägin 6 varbalist jalajälge. Pilti ma ei jõudnudki tegema minna, sest tõus tuli ja pühkis jäljed liivalt.. vot nii luuleline :D. Kerge hommikusöök ja mina rooli.
Et siis võtsime suuna Boweni, üks üsna väljasurnud koht, poole. Algul oli päris veider sõita, kui ikka ei saa vasaku käega suunatulesid lülitada ajab segadusse küll. Õumaiigaad sõna kasutasin ikka vist rohkem kui kümme korda. Linnas ei saanud vahepeal üldse aru mis reas ja kus ma nüüd olema peaksin. Õnneks ühelegi teepeenrale ei sõitnud. Ühe korra tuli ka ette selline, okouuu now it’s bad, lause :D Aga ausalt, kohe sai korda kõik :).
Bowenis käisime ühes mõnusas rannas pikutamas ja mu fotokale välku otsimas, seda viimast täiesti tulutult. Elektroonika poodides on maksimaalselt kaks kaamerat ja see on kõik. Ahjaa.. rannas nägime kivide vahel krabisid, päris vahvad pisikesed loomad.
Koju sõit läks üsna kuumalt jälle, aga kenasti, sest mina sõitsin. Hahaa.. nii hea ma veel tegelt pole, aga kui veel sõita saab, siis harjub ära küll.
Nüüd jääme uut trippi ootama, mille me ise korraladame peame.
Jajajaajajaja... loodetavasti jõudis Joel ka lõpuks koju!! Tervitused talle!
MõnusaEluGetter.
Pakkisime oma kolm asja kokku ja minek. Tee peal nägime mitumitumitu känguru ka, eriti lahedad olid.
Leidsime sellise mõnusa tühja ranna, mängisime frisbit, võrku ja nats tagusime jalkat. Kiired tiirud meduuside vahel ka.
Õhtusöök oli juba tähistaeva ja täiskuu saatel, eriti mõnus! Jutustasime ja olime niisama mõnusad. Soe oli, ükskõik kui soe. Magasime tüdrukutega väljas lühikeste riiete ja linaga. Mikael otsustas telgi kasuks, kuna vereimejaid putukaid jagus.
Öösel ikka kargasin püsti kontrollides oma jalgade ja pea ümbrust. Kõige suuremaks hirmuks olid mul ämblikud, õnneks ei näinud ühtegi :). Merks kartis rohkem usse, aga kuna tal oli piisavalt veini ja õlut veres, polnud tal viitsimist enda ümbrust kontrollida. See eest Sikuga tabasime ennast ühel ajal üleval päris tihti, eriti siis kui keegi tema kõrval põõsas rabeles. Ei tea kes see oli, vaikseks ta igatahes lõpuks jäi.
Hommikul oli plaanis päikesetõusu vaadata, aga päike jäi kuskile mäenuki taha ja pilves oli ka, nii et see üritus jäi seekord ära. Varahommikul pidi tuulitust kohast tuulisesse kolima, kuna õhk hakkas juba otsa saama.
Ma muidu võtsin sokid ja teki ka kaasa, mõlemat kasutasin umbes 30 sekundit.
Siku äratas meid Merksiga kell 9 hommikul rannas, arvates, et nüüd võiks minema hakata. Merksil polnud jaksu ennast liigutadagi, mina tegin väikse jalutuskäigu vee piiril ja olen üsna kindel, et nägin 6 varbalist jalajälge. Pilti ma ei jõudnudki tegema minna, sest tõus tuli ja pühkis jäljed liivalt.. vot nii luuleline :D. Kerge hommikusöök ja mina rooli.
Et siis võtsime suuna Boweni, üks üsna väljasurnud koht, poole. Algul oli päris veider sõita, kui ikka ei saa vasaku käega suunatulesid lülitada ajab segadusse küll. Õumaiigaad sõna kasutasin ikka vist rohkem kui kümme korda. Linnas ei saanud vahepeal üldse aru mis reas ja kus ma nüüd olema peaksin. Õnneks ühelegi teepeenrale ei sõitnud. Ühe korra tuli ka ette selline, okouuu now it’s bad, lause :D Aga ausalt, kohe sai korda kõik :).
Bowenis käisime ühes mõnusas rannas pikutamas ja mu fotokale välku otsimas, seda viimast täiesti tulutult. Elektroonika poodides on maksimaalselt kaks kaamerat ja see on kõik. Ahjaa.. rannas nägime kivide vahel krabisid, päris vahvad pisikesed loomad.
Koju sõit läks üsna kuumalt jälle, aga kenasti, sest mina sõitsin. Hahaa.. nii hea ma veel tegelt pole, aga kui veel sõita saab, siis harjub ära küll.
Nüüd jääme uut trippi ootama, mille me ise korraladame peame.
Jajajaajajaja... loodetavasti jõudis Joel ka lõpuks koju!! Tervitused talle!
MõnusaEluGetter.
Tuesday, December 1, 2009
Oma aadress!
NoniiNonii... eile saime teada, et 17 detsember saame päris oma koju kolida, vupiduuu. Üks konks ikka veel muidugi on, peame endale voodid saama kuskilt, sest korteriomanikule ei meeldi, et me põrandal magame. Madratsist ei piisa. No okei noh, eks me lähme kolame kasutatud mööbli poes, sealt pidi odavalt saama.
Ahaa.. kirjutan aadressi ka teile, et saaksite nüüd kõik need kirjad ja joonistused teele panna, mida te seal seni endale hoidnud olete, eksolejuu... teil on need olemas:)?
3/10 Begley Street
Airlie Beach 4802
Queensland
Australia
... ja päkapikud pole meil ka veel käinud. Ausalt ma olen hea olnud, päriselt päriselt!
Kui kõik hästi läheb, lähme sõidame täna üles poole ja jääma kuskile ööseks, ühesõnaga väiksele matkale. Kui kõik toimib, kirjutan siia ka.
Mul on täna vaba päev ja ikka ärkasin kell 8, no ei maga lihtsalt. Kuuma on meil nii palju, et koguaeg on higimullid kuskil :D
Moskiitode lemmik olen ma ka.
Cheers armsad!
G.
Ahaa.. kirjutan aadressi ka teile, et saaksite nüüd kõik need kirjad ja joonistused teele panna, mida te seal seni endale hoidnud olete, eksolejuu... teil on need olemas:)?
3/10 Begley Street
Airlie Beach 4802
Queensland
Australia
... ja päkapikud pole meil ka veel käinud. Ausalt ma olen hea olnud, päriselt päriselt!
Kui kõik hästi läheb, lähme sõidame täna üles poole ja jääma kuskile ööseks, ühesõnaga väiksele matkale. Kui kõik toimib, kirjutan siia ka.
Mul on täna vaba päev ja ikka ärkasin kell 8, no ei maga lihtsalt. Kuuma on meil nii palju, et koguaeg on higimullid kuskil :D
Moskiitode lemmik olen ma ka.
Cheers armsad!
G.
Subscribe to:
Posts (Atom)