Tuesday, December 29, 2009
Jõul.
Tööl käidud. Poest läbi, kingitus endale. Kiirelt koju. Merks sidus kodus kalkuni jalgu kokku. Porgandikoogi oli ta juba valmis teinud, päris mõnus. Natuke veel mässamist söögiga ja ongi õhtu käes. Valmistasime ikka korraliku jõulusöögi, nii nagu peab ja pugisime ennast täis, nii nagu peab! Korraks ikka tuli jõulutunne ka. Hapukapsas ja jõulumuusika tegid oma töö :)
Madis ja Helise tulid ka meile. Sõime veel ja olime mõnusad. Hiljem lisandusid veel Taivo ja Mikael. Kuigi ei saa mainimata jätta, et soojas pole jõul ikka päris see, aga teistmoodi huvitav oli küll.
Kell 2 kui Merksiga magama hakkasime minema, siis ka veel oigasime, sest olime ennast ikka korralikult ülesöönud...juhtub :)
25dets. hommik oli ikka jube mõnus. Ma magasin esimest korda siin olles poole 12ni, oi kui mõnus oli. Täitsa vaba päev oli ka ju. Lebotasime mingi kella 3ni, siis otsustasime, et võiks soomisele vahelduseks vähe jalutama minna. Mõeldud tehtud. Siku jäi koju pikutama, nagu talle kõige rohkem meeldib teha .
Linn oli täiesti inimtühi, päris kummaline oli nii vaikses Airlie Beach’l ringi jaluatad. Nagu maal oleks.
Teiselpool linna ääres on üks rand, mida me oma hotelli aknast koguaeg näeme, aga on ehituste tõttu suletud. Igatahes võtsime suuna ikkagi sinna. Kuna, aga seal kedagi parasjagu polnud, siis ronisime aia kõrvalt kivide pealt sinna randa. Ja voilaaa pehme liiv ja mitte ühtegi hinge...sweet. Rullisime natuke seal liiva peal ja kuna oli eriti kuum, siis mõtlesime, et peab ikka vette ka minema. Päevitusi küll polnud kaasas, aga inimesi ka ju seal polnud. Ainult need paadid, mis seal vee peal hulpisid said väikse show :). See rand oli igatahes palju mõnusam kui see kus me tavaliselt käime. Tõmbasime kiirelt riided selga tagasi ja jalutasime minema.
Meil siin ümberringi on mõnusad mäed ka, mida me koguaeg imetleme ja mõtleme, et ükspäev lähme matkame sinna üles. Mul oli fotokas parasjagu kaasas ja kuna midagi tarka teha polnud, siis otsustasime natuke ülesse poole jaluatada. Vaade läks iga hetkega järjest ilusamaks. Lõpuks avastasime, et olemegi selle kõige kõrgema mäe tipus. Mõnus! Väsitav ja higistav, aga MÕNUS :). Riietus ei vastanud meil muidugi matkajate omale. Merks näiteks oli pika kleidiga. Mul oli vähe mugavam variant.
Üles läksime mööda autoteed, sinna mäe otsa müüakse ilusa vaatega krunte. Alla aga tahtsime teiselt poolt tulla, lootuses, et saame kodule lähemale. Metsatee, algus oli päris lubav, aga järjest tihedamaks läks. Veidike aega uitasime seal, täpselt aru ei saanud kuhu suunda minema peaks. Teadsime aind seda, et kaua seda uitamist ei saa lubada kuna varsti läheb pimedaks.
Niii... keegi karbistab põõsas, läksime natuke lähemale, ikka krabistab. Peatusime, võtsime maast puutokid ja siis astusime paar sammu hoopis tagasi. Merks kujutas ette, kuidas seal põõsas keegi pärismaalane olla võiks. Ise ta nägi päris naljakas välja oma pika kleidi ja suure puuroikaga. Ma naersin vahepeal nii, et pea piss pidi püksi tulema. Aga teglikult hakkas päris hirmus küll, kes teab mis loomad siin põõsastest välja võivad karata. Lõpuks kui me julguse uuesti kokkuvõtsime, siis loopisime sinna suunda kive. Vaikus, võis edasi minna.
Ahjaa... enne leppisime kokku, et kui mingi loom vastu peaks tulema siis joosta ei ole mõtet, et niikuinii saab meid kätte, aga selle krabina peale põõsas olime oi kui jooksuvalmis :D.
Lõpuks jõudime selle ainukese ilusa majani, mis seal mäe otsas on ja saime ka õige tee peale. Vantsisime koju, jalad lõid tuld, aga eriti lahe oli ikka.
Kodus sõime kõhud uuesti täis ja lebosse. Purjus perekond Madise ja Helise tulid pool 8 meie basseini ujumaja ja tegid siin meile huumorit.
Kella 12 ajal öösel, olin ma poolunes kui telefon helises. Algul ei saanud üldse aru kes helistab, aga voilaaaaa Piret ja Hendrik ja teised. Eriti vahvad olete :) ... ja Kaspar helistas veel hommikul Helpist :D minu hommikul siis.
Kui ma supertruuper väsinud pole, siis ma näen õudukaid unes. Ei pea filme vaatamagi kui endal koguaeg unes midagi põnevat toimub. Tegelt see hakkab juba väsitama, koguaeg on mingi jõhker aktsioon ja ma ärkan öösiti palju üles
Mu tarkusehammas, segab mind veel ka. Loodame, et ei pea arstile minema!
Praegu saadan siis tervitused siit oma ookeani vaatega rõdu pealt. Nautiga lund, ma naudin päikest!
WithLove
Getter
Madis ja Helise tulid ka meile. Sõime veel ja olime mõnusad. Hiljem lisandusid veel Taivo ja Mikael. Kuigi ei saa mainimata jätta, et soojas pole jõul ikka päris see, aga teistmoodi huvitav oli küll.
Kell 2 kui Merksiga magama hakkasime minema, siis ka veel oigasime, sest olime ennast ikka korralikult ülesöönud...juhtub :)
25dets. hommik oli ikka jube mõnus. Ma magasin esimest korda siin olles poole 12ni, oi kui mõnus oli. Täitsa vaba päev oli ka ju. Lebotasime mingi kella 3ni, siis otsustasime, et võiks soomisele vahelduseks vähe jalutama minna. Mõeldud tehtud. Siku jäi koju pikutama, nagu talle kõige rohkem meeldib teha .
Linn oli täiesti inimtühi, päris kummaline oli nii vaikses Airlie Beach’l ringi jaluatad. Nagu maal oleks.
Teiselpool linna ääres on üks rand, mida me oma hotelli aknast koguaeg näeme, aga on ehituste tõttu suletud. Igatahes võtsime suuna ikkagi sinna. Kuna, aga seal kedagi parasjagu polnud, siis ronisime aia kõrvalt kivide pealt sinna randa. Ja voilaaa pehme liiv ja mitte ühtegi hinge...sweet. Rullisime natuke seal liiva peal ja kuna oli eriti kuum, siis mõtlesime, et peab ikka vette ka minema. Päevitusi küll polnud kaasas, aga inimesi ka ju seal polnud. Ainult need paadid, mis seal vee peal hulpisid said väikse show :). See rand oli igatahes palju mõnusam kui see kus me tavaliselt käime. Tõmbasime kiirelt riided selga tagasi ja jalutasime minema.
Meil siin ümberringi on mõnusad mäed ka, mida me koguaeg imetleme ja mõtleme, et ükspäev lähme matkame sinna üles. Mul oli fotokas parasjagu kaasas ja kuna midagi tarka teha polnud, siis otsustasime natuke ülesse poole jaluatada. Vaade läks iga hetkega järjest ilusamaks. Lõpuks avastasime, et olemegi selle kõige kõrgema mäe tipus. Mõnus! Väsitav ja higistav, aga MÕNUS :). Riietus ei vastanud meil muidugi matkajate omale. Merks näiteks oli pika kleidiga. Mul oli vähe mugavam variant.
Üles läksime mööda autoteed, sinna mäe otsa müüakse ilusa vaatega krunte. Alla aga tahtsime teiselt poolt tulla, lootuses, et saame kodule lähemale. Metsatee, algus oli päris lubav, aga järjest tihedamaks läks. Veidike aega uitasime seal, täpselt aru ei saanud kuhu suunda minema peaks. Teadsime aind seda, et kaua seda uitamist ei saa lubada kuna varsti läheb pimedaks.
Niii... keegi karbistab põõsas, läksime natuke lähemale, ikka krabistab. Peatusime, võtsime maast puutokid ja siis astusime paar sammu hoopis tagasi. Merks kujutas ette, kuidas seal põõsas keegi pärismaalane olla võiks. Ise ta nägi päris naljakas välja oma pika kleidi ja suure puuroikaga. Ma naersin vahepeal nii, et pea piss pidi püksi tulema. Aga teglikult hakkas päris hirmus küll, kes teab mis loomad siin põõsastest välja võivad karata. Lõpuks kui me julguse uuesti kokkuvõtsime, siis loopisime sinna suunda kive. Vaikus, võis edasi minna.
Ahjaa... enne leppisime kokku, et kui mingi loom vastu peaks tulema siis joosta ei ole mõtet, et niikuinii saab meid kätte, aga selle krabina peale põõsas olime oi kui jooksuvalmis :D.
Lõpuks jõudime selle ainukese ilusa majani, mis seal mäe otsas on ja saime ka õige tee peale. Vantsisime koju, jalad lõid tuld, aga eriti lahe oli ikka.
Kodus sõime kõhud uuesti täis ja lebosse. Purjus perekond Madise ja Helise tulid pool 8 meie basseini ujumaja ja tegid siin meile huumorit.
Kella 12 ajal öösel, olin ma poolunes kui telefon helises. Algul ei saanud üldse aru kes helistab, aga voilaaaaa Piret ja Hendrik ja teised. Eriti vahvad olete :) ... ja Kaspar helistas veel hommikul Helpist :D minu hommikul siis.
Kui ma supertruuper väsinud pole, siis ma näen õudukaid unes. Ei pea filme vaatamagi kui endal koguaeg unes midagi põnevat toimub. Tegelt see hakkab juba väsitama, koguaeg on mingi jõhker aktsioon ja ma ärkan öösiti palju üles
Mu tarkusehammas, segab mind veel ka. Loodame, et ei pea arstile minema!
Praegu saadan siis tervitused siit oma ookeani vaatega rõdu pealt. Nautiga lund, ma naudin päikest!
WithLove
Getter
Wednesday, December 23, 2009
Saturday, December 19, 2009
Üks päev maal.
Must Sinine Kollane
8 musta lülitit on sees, sinine on väljas ja kollane sees. 12 öösel ja konditsioneer lakkab töötamast.
Ajan Merksi üles, kuna ilma konditsioneerita pole võimalik magada. Esimene mõte oli, et meie toas viskas korgi välja (on ka enne juhtunud). Elektrikapp on väljas pimedas, tädi akna all. Taskulambiga uurime ja puurime. Aru ei saa! Ei tea kas suurem sinine nupp peabki väljas olema ja või võib-olla juhtus üldse midagi muud. Kass ehmatab meid, tagasi tuppa. Mis saab? Paneme 3 pikendujuhet kokku lootes, et saame vannitoast kondile voolu võtta. Selgub karm tõde, üheski pistikupesas pole voolu. No jess.. lähme välja tagasi. Mina näitan valgust ja Merks võtab julguse kokku ja lülitab suure, teistest erineva sinise lüliti sisse. Vaikus, midagi ei plahvatanud. Siku hõikab toast: Hakkas tööle!
8 musta lülitit on sees, sinine on väljas ja kollane sees. 12 öösel ja konditsioneer lakkab töötamast.
Ajan Merksi üles, kuna ilma konditsioneerita pole võimalik magada. Esimene mõte oli, et meie toas viskas korgi välja (on ka enne juhtunud). Elektrikapp on väljas pimedas, tädi akna all. Taskulambiga uurime ja puurime. Aru ei saa! Ei tea kas suurem sinine nupp peabki väljas olema ja või võib-olla juhtus üldse midagi muud. Kass ehmatab meid, tagasi tuppa. Mis saab? Paneme 3 pikendujuhet kokku lootes, et saame vannitoast kondile voolu võtta. Selgub karm tõde, üheski pistikupesas pole voolu. No jess.. lähme välja tagasi. Mina näitan valgust ja Merks võtab julguse kokku ja lülitab suure, teistest erineva sinise lüliti sisse. Vaikus, midagi ei plahvatanud. Siku hõikab toast: Hakkas tööle!
The Beginning...
Kolmapäeva õhtul lõpetasime oma maa-elu mõnusa õhtusöögiga. Tädi, kelle juures elasime
tegi maitsvat kala ja pakkus veini, meie tegime küpsisetorti, mis kukkus välja nagu käkk, aga see eest maitses hästi.
Neljapäeva hommikul pakkisime veel oma viimased asjad ja tädi sõidutas meid ja meie ükskõikkui paljud asjad linna.
Ajeee... tagasi linnas ja oma tühjas uues kodus. Ja kohe oli meile kiri postkastis. Kes oli see armas inimene? Kes see muu kui Jaana, tänkjuu kallis :)
Asju on meil täpselt nii palju, et madratsid magamistubades, elutoas kahene diivan, üks pisike laud ja kaks kott-tooli ja meie suuresl verandal on diivan 4 suure padjaga ja pisike söögilaud kahe tooliga. Köögimööbel on ka muidugi olemas. Seina peale oleka paari pilti vaja ja elutuppa ühte kardinat, siis oleks kõik pöööööörfi. Mina jagan Merksiga tuba ja Siku Kerliga (tema tuleb ja ühineb meiega nädala pärast).
Kes veel ei tea, siis meil on ookeani vaade ja jaheda veega bassein, luksus:)
Neljapäeval oli meil tööjuures jõlulõuna. Hotelli restoranis, kus me töötame. Kõht sai head-paremat eriti täis pugitud ja koju ära. Õhtul käisime veel Armadases Madist kuulamas ja Jay-Jayˇle õnne soovimas. Seal saame kokteile sõbrahinnaga, seega lasime endale friiistailida ühe kokteili, jutustasime natuke ja ära tuttu.
Peab veel ära mainima, et jõulutunnet pole kuskilt paistmas, suvi on juu.. Plaanid on meil 24danks sellised, et teeme õhtusöögi ja oleme ilusad :D. Vaatab kuidas kujuneb, sest kohalikud tegelikult pidutsevad jõulude ajal, nagu natuke veider aga noh.. kui me siin juba oleme, siis lähme ilmselt vooluga kaasa. 25 on meil Merksiga vaba, õnneks! Aastavahetuse plaanid puuduvad.
Küsi..
K: Kas tarkuse hammas kasvab?
V: Jah, kasvab!
K: Kas valutab ka?
V: Jah, valutab!
Juustunugasid pole Austraalias siia maani leidnud. Peab äri püsti panema vist.
Jaaaaa... aru ma ei saa miks peavad pesurestid koosnema viiest erinevast tükkist. Aussid pole osanud ühestükis pesuresti leiutada, tainapead!
Emps,
PaljuÕnne!
... ja kui enne ei kirjuta, siis mõnusaid jõule armsad sõbrad!
Jäuks. Pealkiri on laulu nimi, mida ma parasjagu kuualasin.
G.
tegi maitsvat kala ja pakkus veini, meie tegime küpsisetorti, mis kukkus välja nagu käkk, aga see eest maitses hästi.
Neljapäeva hommikul pakkisime veel oma viimased asjad ja tädi sõidutas meid ja meie ükskõikkui paljud asjad linna.
Ajeee... tagasi linnas ja oma tühjas uues kodus. Ja kohe oli meile kiri postkastis. Kes oli see armas inimene? Kes see muu kui Jaana, tänkjuu kallis :)
Asju on meil täpselt nii palju, et madratsid magamistubades, elutoas kahene diivan, üks pisike laud ja kaks kott-tooli ja meie suuresl verandal on diivan 4 suure padjaga ja pisike söögilaud kahe tooliga. Köögimööbel on ka muidugi olemas. Seina peale oleka paari pilti vaja ja elutuppa ühte kardinat, siis oleks kõik pöööööörfi. Mina jagan Merksiga tuba ja Siku Kerliga (tema tuleb ja ühineb meiega nädala pärast).
Kes veel ei tea, siis meil on ookeani vaade ja jaheda veega bassein, luksus:)
Neljapäeval oli meil tööjuures jõlulõuna. Hotelli restoranis, kus me töötame. Kõht sai head-paremat eriti täis pugitud ja koju ära. Õhtul käisime veel Armadases Madist kuulamas ja Jay-Jayˇle õnne soovimas. Seal saame kokteile sõbrahinnaga, seega lasime endale friiistailida ühe kokteili, jutustasime natuke ja ära tuttu.
Peab veel ära mainima, et jõulutunnet pole kuskilt paistmas, suvi on juu.. Plaanid on meil 24danks sellised, et teeme õhtusöögi ja oleme ilusad :D. Vaatab kuidas kujuneb, sest kohalikud tegelikult pidutsevad jõulude ajal, nagu natuke veider aga noh.. kui me siin juba oleme, siis lähme ilmselt vooluga kaasa. 25 on meil Merksiga vaba, õnneks! Aastavahetuse plaanid puuduvad.
Küsi..
K: Kas tarkuse hammas kasvab?
V: Jah, kasvab!
K: Kas valutab ka?
V: Jah, valutab!
Juustunugasid pole Austraalias siia maani leidnud. Peab äri püsti panema vist.
Jaaaaa... aru ma ei saa miks peavad pesurestid koosnema viiest erinevast tükkist. Aussid pole osanud ühestükis pesuresti leiutada, tainapead!
Emps,
PaljuÕnne!
... ja kui enne ei kirjuta, siis mõnusaid jõule armsad sõbrad!
Jäuks. Pealkiri on laulu nimi, mida ma parasjagu kuualasin.
G.
Thursday, December 3, 2009
Our first little roadtrip.
Mõtlesime Merksiga mida oma vabadel päevadel teha... rääkisime Mikaeli nõusse ja Siku sai ka vabaks, uujee!
Pakkisime oma kolm asja kokku ja minek. Tee peal nägime mitumitumitu känguru ka, eriti lahedad olid.
Leidsime sellise mõnusa tühja ranna, mängisime frisbit, võrku ja nats tagusime jalkat. Kiired tiirud meduuside vahel ka.
Õhtusöök oli juba tähistaeva ja täiskuu saatel, eriti mõnus! Jutustasime ja olime niisama mõnusad. Soe oli, ükskõik kui soe. Magasime tüdrukutega väljas lühikeste riiete ja linaga. Mikael otsustas telgi kasuks, kuna vereimejaid putukaid jagus.
Öösel ikka kargasin püsti kontrollides oma jalgade ja pea ümbrust. Kõige suuremaks hirmuks olid mul ämblikud, õnneks ei näinud ühtegi :). Merks kartis rohkem usse, aga kuna tal oli piisavalt veini ja õlut veres, polnud tal viitsimist enda ümbrust kontrollida. See eest Sikuga tabasime ennast ühel ajal üleval päris tihti, eriti siis kui keegi tema kõrval põõsas rabeles. Ei tea kes see oli, vaikseks ta igatahes lõpuks jäi.
Hommikul oli plaanis päikesetõusu vaadata, aga päike jäi kuskile mäenuki taha ja pilves oli ka, nii et see üritus jäi seekord ära. Varahommikul pidi tuulitust kohast tuulisesse kolima, kuna õhk hakkas juba otsa saama.
Ma muidu võtsin sokid ja teki ka kaasa, mõlemat kasutasin umbes 30 sekundit.
Siku äratas meid Merksiga kell 9 hommikul rannas, arvates, et nüüd võiks minema hakata. Merksil polnud jaksu ennast liigutadagi, mina tegin väikse jalutuskäigu vee piiril ja olen üsna kindel, et nägin 6 varbalist jalajälge. Pilti ma ei jõudnudki tegema minna, sest tõus tuli ja pühkis jäljed liivalt.. vot nii luuleline :D. Kerge hommikusöök ja mina rooli.
Et siis võtsime suuna Boweni, üks üsna väljasurnud koht, poole. Algul oli päris veider sõita, kui ikka ei saa vasaku käega suunatulesid lülitada ajab segadusse küll. Õumaiigaad sõna kasutasin ikka vist rohkem kui kümme korda. Linnas ei saanud vahepeal üldse aru mis reas ja kus ma nüüd olema peaksin. Õnneks ühelegi teepeenrale ei sõitnud. Ühe korra tuli ka ette selline, okouuu now it’s bad, lause :D Aga ausalt, kohe sai korda kõik :).
Bowenis käisime ühes mõnusas rannas pikutamas ja mu fotokale välku otsimas, seda viimast täiesti tulutult. Elektroonika poodides on maksimaalselt kaks kaamerat ja see on kõik. Ahjaa.. rannas nägime kivide vahel krabisid, päris vahvad pisikesed loomad.
Koju sõit läks üsna kuumalt jälle, aga kenasti, sest mina sõitsin. Hahaa.. nii hea ma veel tegelt pole, aga kui veel sõita saab, siis harjub ära küll.
Nüüd jääme uut trippi ootama, mille me ise korraladame peame.
Jajajaajajaja... loodetavasti jõudis Joel ka lõpuks koju!! Tervitused talle!
MõnusaEluGetter.
Pakkisime oma kolm asja kokku ja minek. Tee peal nägime mitumitumitu känguru ka, eriti lahedad olid.
Leidsime sellise mõnusa tühja ranna, mängisime frisbit, võrku ja nats tagusime jalkat. Kiired tiirud meduuside vahel ka.
Õhtusöök oli juba tähistaeva ja täiskuu saatel, eriti mõnus! Jutustasime ja olime niisama mõnusad. Soe oli, ükskõik kui soe. Magasime tüdrukutega väljas lühikeste riiete ja linaga. Mikael otsustas telgi kasuks, kuna vereimejaid putukaid jagus.
Öösel ikka kargasin püsti kontrollides oma jalgade ja pea ümbrust. Kõige suuremaks hirmuks olid mul ämblikud, õnneks ei näinud ühtegi :). Merks kartis rohkem usse, aga kuna tal oli piisavalt veini ja õlut veres, polnud tal viitsimist enda ümbrust kontrollida. See eest Sikuga tabasime ennast ühel ajal üleval päris tihti, eriti siis kui keegi tema kõrval põõsas rabeles. Ei tea kes see oli, vaikseks ta igatahes lõpuks jäi.
Hommikul oli plaanis päikesetõusu vaadata, aga päike jäi kuskile mäenuki taha ja pilves oli ka, nii et see üritus jäi seekord ära. Varahommikul pidi tuulitust kohast tuulisesse kolima, kuna õhk hakkas juba otsa saama.
Ma muidu võtsin sokid ja teki ka kaasa, mõlemat kasutasin umbes 30 sekundit.
Siku äratas meid Merksiga kell 9 hommikul rannas, arvates, et nüüd võiks minema hakata. Merksil polnud jaksu ennast liigutadagi, mina tegin väikse jalutuskäigu vee piiril ja olen üsna kindel, et nägin 6 varbalist jalajälge. Pilti ma ei jõudnudki tegema minna, sest tõus tuli ja pühkis jäljed liivalt.. vot nii luuleline :D. Kerge hommikusöök ja mina rooli.
Et siis võtsime suuna Boweni, üks üsna väljasurnud koht, poole. Algul oli päris veider sõita, kui ikka ei saa vasaku käega suunatulesid lülitada ajab segadusse küll. Õumaiigaad sõna kasutasin ikka vist rohkem kui kümme korda. Linnas ei saanud vahepeal üldse aru mis reas ja kus ma nüüd olema peaksin. Õnneks ühelegi teepeenrale ei sõitnud. Ühe korra tuli ka ette selline, okouuu now it’s bad, lause :D Aga ausalt, kohe sai korda kõik :).
Bowenis käisime ühes mõnusas rannas pikutamas ja mu fotokale välku otsimas, seda viimast täiesti tulutult. Elektroonika poodides on maksimaalselt kaks kaamerat ja see on kõik. Ahjaa.. rannas nägime kivide vahel krabisid, päris vahvad pisikesed loomad.
Koju sõit läks üsna kuumalt jälle, aga kenasti, sest mina sõitsin. Hahaa.. nii hea ma veel tegelt pole, aga kui veel sõita saab, siis harjub ära küll.
Nüüd jääme uut trippi ootama, mille me ise korraladame peame.
Jajajaajajaja... loodetavasti jõudis Joel ka lõpuks koju!! Tervitused talle!
MõnusaEluGetter.
Tuesday, December 1, 2009
Oma aadress!
NoniiNonii... eile saime teada, et 17 detsember saame päris oma koju kolida, vupiduuu. Üks konks ikka veel muidugi on, peame endale voodid saama kuskilt, sest korteriomanikule ei meeldi, et me põrandal magame. Madratsist ei piisa. No okei noh, eks me lähme kolame kasutatud mööbli poes, sealt pidi odavalt saama.
Ahaa.. kirjutan aadressi ka teile, et saaksite nüüd kõik need kirjad ja joonistused teele panna, mida te seal seni endale hoidnud olete, eksolejuu... teil on need olemas:)?
3/10 Begley Street
Airlie Beach 4802
Queensland
Australia
... ja päkapikud pole meil ka veel käinud. Ausalt ma olen hea olnud, päriselt päriselt!
Kui kõik hästi läheb, lähme sõidame täna üles poole ja jääma kuskile ööseks, ühesõnaga väiksele matkale. Kui kõik toimib, kirjutan siia ka.
Mul on täna vaba päev ja ikka ärkasin kell 8, no ei maga lihtsalt. Kuuma on meil nii palju, et koguaeg on higimullid kuskil :D
Moskiitode lemmik olen ma ka.
Cheers armsad!
G.
Ahaa.. kirjutan aadressi ka teile, et saaksite nüüd kõik need kirjad ja joonistused teele panna, mida te seal seni endale hoidnud olete, eksolejuu... teil on need olemas:)?
3/10 Begley Street
Airlie Beach 4802
Queensland
Australia
... ja päkapikud pole meil ka veel käinud. Ausalt ma olen hea olnud, päriselt päriselt!
Kui kõik hästi läheb, lähme sõidame täna üles poole ja jääma kuskile ööseks, ühesõnaga väiksele matkale. Kui kõik toimib, kirjutan siia ka.
Mul on täna vaba päev ja ikka ärkasin kell 8, no ei maga lihtsalt. Kuuma on meil nii palju, et koguaeg on higimullid kuskil :D
Moskiitode lemmik olen ma ka.
Cheers armsad!
G.
Saturday, November 28, 2009
Niuniu
Imelikud need austraalia inimesed.
Siin pole juustunuga ja ma olen kohati hullumas. Kui keegi tahab saata siis jagan lahkesti aadressi.
PS! Kalevi kommid ei tee ka paha :)
Laupäeva õhtune lebo koos laste filmidega ja gekod akna taga laulmas.
Tervitused saunast.
G.
Siin pole juustunuga ja ma olen kohati hullumas. Kui keegi tahab saata siis jagan lahkesti aadressi.
PS! Kalevi kommid ei tee ka paha :)
Laupäeva õhtune lebo koos laste filmidega ja gekod akna taga laulmas.
Tervitused saunast.
G.
Üks õhtu siin meie juures.
See oli vist nüüd kolmapäev. Plaan oli, kui lapsed on õhtul magama läinud, hakkame Merksiga filmi vaatama. Siku läks jõulupeole.
Tavaiitavaii... kell on 8 lapsed ikka üleval ja kõigele lisaks oli veel naabrinaine ka oma lastega siin.
Kõik hästi tore, aga lapsed ikka jaurasid mööda maja ringi. Okei, otsustasime arvutist ja oma toas vaadata.
Meie Landlord (pereema) oli juba mõnusalt shvipsis ja ükshetk ma sadasin talle vetsu sisse kuna tal tuli ei põlenud. Päris naljakas oli, sest tal oli silmad juba mõnusalt punased. Vabandasime üksteise võidu :D
Me vaatame Merksiga rahulikult filmi (Spread, päris okei, teistkorda uuesti ei viitsiks vaadata) väljas kisub lauluks, mõtleme et okei, kaks veini teevad oma töö. Lapsed ikka ei maga, kell on juba 10.
Film läbi, kell on peale 11 õhtul, vaikus majas. Läksin hambaid pesema ja mõtlesin, et kontrollid kas lapsed on ikka teleka eest oma voodisse läinud. Loomulikult mitte, mõlemad magasid ja ema oli ka magama läinud, väga okei. Mina kui väga hoolitsev ja hea... eksoleksole :D .... käskisin Merksil appi tulla, et viime lapsed voodisse. Tassisime siis lapsed oma vooditesse ja rahu majas.
Hommikul ema ütles küll, et jõi liiga palju veini ja ta tavaliselt nii ei tee, aga arvan, et tal polnud õrna aimu ka kuidas ta lapsed magama said.
No pole hullu, peaasi, et seda rohkem ei juhtuks!
Eile kuulsime veel, et me ei saa seda korterit kui me endale voodeid ei osta. Nad lihtsalt ei lase meil ilma mööblita seda üürida.
Mul on tunne, et kinnisvaramaaklerid teenivad siin raha selle pealt, et nad korterid endale hoiavad. Ebanormaalne! Otsime lahendust.
Tavaiitavaii... kell on 8 lapsed ikka üleval ja kõigele lisaks oli veel naabrinaine ka oma lastega siin.
Kõik hästi tore, aga lapsed ikka jaurasid mööda maja ringi. Okei, otsustasime arvutist ja oma toas vaadata.
Meie Landlord (pereema) oli juba mõnusalt shvipsis ja ükshetk ma sadasin talle vetsu sisse kuna tal tuli ei põlenud. Päris naljakas oli, sest tal oli silmad juba mõnusalt punased. Vabandasime üksteise võidu :D
Me vaatame Merksiga rahulikult filmi (Spread, päris okei, teistkorda uuesti ei viitsiks vaadata) väljas kisub lauluks, mõtleme et okei, kaks veini teevad oma töö. Lapsed ikka ei maga, kell on juba 10.
Film läbi, kell on peale 11 õhtul, vaikus majas. Läksin hambaid pesema ja mõtlesin, et kontrollid kas lapsed on ikka teleka eest oma voodisse läinud. Loomulikult mitte, mõlemad magasid ja ema oli ka magama läinud, väga okei. Mina kui väga hoolitsev ja hea... eksoleksole :D .... käskisin Merksil appi tulla, et viime lapsed voodisse. Tassisime siis lapsed oma vooditesse ja rahu majas.
Hommikul ema ütles küll, et jõi liiga palju veini ja ta tavaliselt nii ei tee, aga arvan, et tal polnud õrna aimu ka kuidas ta lapsed magama said.
No pole hullu, peaasi, et seda rohkem ei juhtuks!
Eile kuulsime veel, et me ei saa seda korterit kui me endale voodeid ei osta. Nad lihtsalt ei lase meil ilma mööblita seda üürida.
Mul on tunne, et kinnisvaramaaklerid teenivad siin raha selle pealt, et nad korterid endale hoiavad. Ebanormaalne! Otsime lahendust.
Wednesday, November 25, 2009
Saturday, November 21, 2009
HomelessGirls
Kodutuks jäime me nii, et 3 meist enam öömaja eest tööl ei käinud. Mina küll aind ühe päeva, mõni meist natuke rohkem. Jeiii.. meid visati välja!
Poisid olid õnneks nõus meid enda juurde võtma. Selline mõnus kommuun jälle: Mikael, Taivo, Erin, Kerli, Sigrid, Merks ja mina :D. Tegime nende elutoast konkreetse laagri. Õnneks olid kõik chillid, et me nende juures elame.
Järgmine päev läksime kohe korterit otsima. Peab ära mainima, et siin korteri üürimine on kõige keerulisem üldse. Nad tahavad soovituskirju, palgalehti ja kes teab veel mida. Arenemis ruumi on nendel austraallastel küllaga. Avaldused sisse antud ja nüüd tuleb oodata.
Õnneks selles korteris millele me pretendeerime, elab hästi tore pere, kellele me koha meeldima hakkasime ja nad aiatavad meid igati. Esiteks lubasid nad omanikule meist ainult head rääkida ja teha kõik selleks, et meie just valituteks osutuksime. Teiseks leidsid nad meile ajutise elamise linnast mingi 10min sõidu kaugusel, kuhu me just täna sisse kolisime.
Maksame 3kesi toa eest 150 dollarit (Kerli jätsime poiste juurde). Elutuba ja köök on hästi suured ja avarad. Kaks last tundusid ka enam vähem sõna kuulavat (4 ja 7 kui ma õigesti mäletan). Jama on see, et peame bussiga tööle käima ja ühe otsa pilet maksab 2.50. Peab uurima kas on ka mingi nädalapileti variant olemas. Kindlasti on.
Tööl ma käin nüüd seal samas kus Merkski. 5 päeva nädalas housekeepingut. Ütleme nii, et see võtab päeva lõpuks nii läbi, et peale söömise suurt midagi enam teha ei jõuagi :P.
Homme vist lähme jälle poiste juurde kuna Mikael lubas porgandikooki teha.... mmmmm see on mu lemmik :). Ma tegin ükspäev vanaemaõunakooki ja Merks tegi teine päev kartulit ja hakkliha kastet, mõnus kodune tunne!
Nalja on meil siin koguaeg üle naba, viimased päevad oleme ennast ikka pisaratesse naernud, mõnus eksole?!
Ma väga pikalt ei kirjuta, muidu te ei viitsi lugeda.
Üleeile õhtul, mina: ma teeks endale ühe võileiva kui mul kõht nii täis ei oleks!
Üks huvitav asi veel. Kerli töötab koos eestlastega Mart ja Merilin ning nendega koos siin meie lähedal elab veel Getter ehk siis mida kokkusattumist siin Austraalias. Pidimegi täna neile tegelt külla minema, aga kuna me kolisime ja oleme nii väsinud, siis lähme teinekord. Oleks ju huvitav tutvuda küll!
Ööd on siin kuumad!
G.
Poisid olid õnneks nõus meid enda juurde võtma. Selline mõnus kommuun jälle: Mikael, Taivo, Erin, Kerli, Sigrid, Merks ja mina :D. Tegime nende elutoast konkreetse laagri. Õnneks olid kõik chillid, et me nende juures elame.
Järgmine päev läksime kohe korterit otsima. Peab ära mainima, et siin korteri üürimine on kõige keerulisem üldse. Nad tahavad soovituskirju, palgalehti ja kes teab veel mida. Arenemis ruumi on nendel austraallastel küllaga. Avaldused sisse antud ja nüüd tuleb oodata.
Õnneks selles korteris millele me pretendeerime, elab hästi tore pere, kellele me koha meeldima hakkasime ja nad aiatavad meid igati. Esiteks lubasid nad omanikule meist ainult head rääkida ja teha kõik selleks, et meie just valituteks osutuksime. Teiseks leidsid nad meile ajutise elamise linnast mingi 10min sõidu kaugusel, kuhu me just täna sisse kolisime.
Maksame 3kesi toa eest 150 dollarit (Kerli jätsime poiste juurde). Elutuba ja köök on hästi suured ja avarad. Kaks last tundusid ka enam vähem sõna kuulavat (4 ja 7 kui ma õigesti mäletan). Jama on see, et peame bussiga tööle käima ja ühe otsa pilet maksab 2.50. Peab uurima kas on ka mingi nädalapileti variant olemas. Kindlasti on.
Tööl ma käin nüüd seal samas kus Merkski. 5 päeva nädalas housekeepingut. Ütleme nii, et see võtab päeva lõpuks nii läbi, et peale söömise suurt midagi enam teha ei jõuagi :P.
Homme vist lähme jälle poiste juurde kuna Mikael lubas porgandikooki teha.... mmmmm see on mu lemmik :). Ma tegin ükspäev vanaemaõunakooki ja Merks tegi teine päev kartulit ja hakkliha kastet, mõnus kodune tunne!
Nalja on meil siin koguaeg üle naba, viimased päevad oleme ennast ikka pisaratesse naernud, mõnus eksole?!
Ma väga pikalt ei kirjuta, muidu te ei viitsi lugeda.
Üleeile õhtul, mina: ma teeks endale ühe võileiva kui mul kõht nii täis ei oleks!
Üks huvitav asi veel. Kerli töötab koos eestlastega Mart ja Merilin ning nendega koos siin meie lähedal elab veel Getter ehk siis mida kokkusattumist siin Austraalias. Pidimegi täna neile tegelt külla minema, aga kuna me kolisime ja oleme nii väsinud, siis lähme teinekord. Oleks ju huvitav tutvuda küll!
Ööd on siin kuumad!
G.
Thursday, November 12, 2009
Tuesday, November 10, 2009
Pühapäev.
Merks, Siku ja mina istusime väljas söögilaua ääres ja ajasime juttu. Mingi tüüp tuleb võtab meie laua ääres tühjal kohal istet, küsimata kas ta tohib seda teha. Where are you girls from, põhiküsimus muidugi. Arvates üsna lähedale kus me pärit võiks olla, aga mitte päris täppi, seletab veel midagi, tõuseb püsti ja arvab, et võiksime tema ja tema sõpradega guuni joomisel ühineda.
Vahime üsna nõutult ükstiesele otsa, et mis see siis nüüd oli. Siku arvas, et see on minu ja Merksi sõber, aga ei olnud kellegi. Igatahes, läheb mööda vaevalt minut kui tüüp on tagasi, mitte midagi ütlemata võtab meie laua all asuvast prügikastist välja äravisatud topsid.
Väga huvitav... igatahes palusime tal need enne ära pesta kui need kasutusele võtab. Väga suur naeratus näol ta seda igatahes teha lubas ja öeldes veel, et if you girls are ready then come and join us, väga okei :D Me purskasime kõik naerma!
Aga sellega asi ei piirdunud. Mõne aja pärast tuleb uuesti meie juurde, tehes väikse tantsuliigutuse ja öeldes, et me läheme nüüd tuppa nr 5 ja we are ready. Kes teab milleks nad valmis olid. Inimesed teevad ikka huumorit siin!
Õhtul läksime Siku ja Merksiga, Helise ja Madise juurde. Plaan oli välja minna, sest kõige popimal Airlie klubil oli sünnipäev. Kiisik läks oma peiksiga kuskile drinke tegema. Meie naabrid Taivo ja Mikael ühinesid meiega peale tööd ja siiis veel üks nende sõber Jerry. Mõnus seltskond ja nalja sai rohkem kui rubla eest. Madis küpsetas oma püütud kala, nime ei mäleta, aga siin on kalad eriti maitsvad. Jõime natukene kihisevat veini ja tantsima minek. Poisid jäid koju pokkerit mängima. Merks lahkus kõige esimesena, sest pidi järgmine päev 9ks tööle minema. Mina läksin natuke peale Merksi koju, koos ühe siin samas elava kutiga. Tõdedes jällegi, et siin on väga raske tööd leida. Ta olevat ka oma cv-si igale poole viinud, aga ei miskit. Aga me ei saa ka enne siit kuskile liikuda kui on natukene raha kogutud.
Esmaspäev oli tööpäev aind Merksil ja minul. Teised lihtsalt lebotasid. Igatahes vaatame vaikselt kortereid ka. Oleks meil kõigil töö oleks vähe iisim. Lähiajal selgub kas Kiisik saab tööd ja kas saame kõik koos korteri üürida või peame Merksiga kahekesi välja kolima. We’ll see, we’ll see!
Ahjaa... meie naabrid Taivo ja Mikael kolisid välja ja asemele tulid mingid natukene palju naljakad Sydney kutid.
Juba kolmandat päeva sajab vihma. Kohalikud ei oska ka seda kuidagi seletada. Sest tavaliselt ei saja neil vihma hooajal (jaanuar, veebruar) ka nii palju vihma kui praegu siin sadanud on.
Hetkel joon kummeli teed ja lebotan oma nari peal. Tahtsin jala supermarketisse minna, aga sajab nii kõvasti, et vist ei viitsi.
PS! Muusika kultuur on siin väga alla arvestust. Sihukest sousti kuulavad, et hoia ja keela. Neil oleks abi tarvis!
Ma olen tubli ja olge teie ka!
Have fun without me :P
Baibai!
G.
Vahime üsna nõutult ükstiesele otsa, et mis see siis nüüd oli. Siku arvas, et see on minu ja Merksi sõber, aga ei olnud kellegi. Igatahes, läheb mööda vaevalt minut kui tüüp on tagasi, mitte midagi ütlemata võtab meie laua all asuvast prügikastist välja äravisatud topsid.
Väga huvitav... igatahes palusime tal need enne ära pesta kui need kasutusele võtab. Väga suur naeratus näol ta seda igatahes teha lubas ja öeldes veel, et if you girls are ready then come and join us, väga okei :D Me purskasime kõik naerma!
Aga sellega asi ei piirdunud. Mõne aja pärast tuleb uuesti meie juurde, tehes väikse tantsuliigutuse ja öeldes, et me läheme nüüd tuppa nr 5 ja we are ready. Kes teab milleks nad valmis olid. Inimesed teevad ikka huumorit siin!
Õhtul läksime Siku ja Merksiga, Helise ja Madise juurde. Plaan oli välja minna, sest kõige popimal Airlie klubil oli sünnipäev. Kiisik läks oma peiksiga kuskile drinke tegema. Meie naabrid Taivo ja Mikael ühinesid meiega peale tööd ja siiis veel üks nende sõber Jerry. Mõnus seltskond ja nalja sai rohkem kui rubla eest. Madis küpsetas oma püütud kala, nime ei mäleta, aga siin on kalad eriti maitsvad. Jõime natukene kihisevat veini ja tantsima minek. Poisid jäid koju pokkerit mängima. Merks lahkus kõige esimesena, sest pidi järgmine päev 9ks tööle minema. Mina läksin natuke peale Merksi koju, koos ühe siin samas elava kutiga. Tõdedes jällegi, et siin on väga raske tööd leida. Ta olevat ka oma cv-si igale poole viinud, aga ei miskit. Aga me ei saa ka enne siit kuskile liikuda kui on natukene raha kogutud.
Esmaspäev oli tööpäev aind Merksil ja minul. Teised lihtsalt lebotasid. Igatahes vaatame vaikselt kortereid ka. Oleks meil kõigil töö oleks vähe iisim. Lähiajal selgub kas Kiisik saab tööd ja kas saame kõik koos korteri üürida või peame Merksiga kahekesi välja kolima. We’ll see, we’ll see!
Ahjaa... meie naabrid Taivo ja Mikael kolisid välja ja asemele tulid mingid natukene palju naljakad Sydney kutid.
Juba kolmandat päeva sajab vihma. Kohalikud ei oska ka seda kuidagi seletada. Sest tavaliselt ei saja neil vihma hooajal (jaanuar, veebruar) ka nii palju vihma kui praegu siin sadanud on.
Hetkel joon kummeli teed ja lebotan oma nari peal. Tahtsin jala supermarketisse minna, aga sajab nii kõvasti, et vist ei viitsi.
PS! Muusika kultuur on siin väga alla arvestust. Sihukest sousti kuulavad, et hoia ja keela. Neil oleks abi tarvis!
Ma olen tubli ja olge teie ka!
Have fun without me :P
Baibai!
G.
Saturday, November 7, 2009
Rainy Day!
T2na on kyll energiakulud nullis. Hommikul sadas palju vihma ja ikka on pilvine.
Tegin 15mintsase une "kodus". Siis tegime Merksiga 2 aniisiviina shotti, hakkas kohe erksam. Nyyd istume netis, pitsid ning aniisiviin kaasas. Ilmselt joome selle 2ra :)
Kell on meil 17.31. Cheers!!!
With Love
Getter
Tegin 15mintsase une "kodus". Siis tegime Merksiga 2 aniisiviina shotti, hakkas kohe erksam. Nyyd istume netis, pitsid ning aniisiviin kaasas. Ilmselt joome selle 2ra :)
Kell on meil 17.31. Cheers!!!
With Love
Getter
Thursday, November 5, 2009
Hetke seis! 1.11.09
Hetke Seis!
Mina:
Hetke tegevus: Istun, joon teed ja üritan blogisse miskit kirja saada.
Töö: Iga päev, R-T töötan öömaja eest [paras sitt],
K-N töötan raha eest, Merksiga koos, mustalt[olen aind proovipäeval käinud]- Mõlemad on houskeepingud.
Siku:
Hetke tegevus: Istub minu kõrval ja peksab telefoni vastu lauda ning üritab kellegagi vestelda.
Töö: Töötab aind öömaja eest 5 korda nädalas. Otsib tööd!
Merks:
Hetke tegevus: Tööl! Tavaliselt pole nii kaua, ilmselt on kuskil otsad andnud.
Töö: 6 korda nädalas housekeepingut luks-korterites.
Kerli:
Hetke tegevus: Oma uue boyfriendiga teadmata kadunud.
Töö: Töötab aind öömaja eest 5 korda nädalas. Ja lihtsalt on.
Siku ja Kerli üritavad Bowenist tööd leida.
Mina loodan rohkem töötunde juurde saada, et saaks siit minema kolida, kus me praegu oleme. Tobe kommuuni elu. Saab hakkama, aga võiks parem olla. :)
*Kui panna 10ks minutiks munad mikrolaineahju keema ( Siku ütles, et nii saab. Kaks ainukest pliidi rauda olid kasutuses), siis kahe minuti pärast munad plahvatavad ja mikrokas läheb katki. Simple it is! :)
Mina:
Hetke tegevus: Istun, joon teed ja üritan blogisse miskit kirja saada.
Töö: Iga päev, R-T töötan öömaja eest [paras sitt],
K-N töötan raha eest, Merksiga koos, mustalt[olen aind proovipäeval käinud]- Mõlemad on houskeepingud.
Siku:
Hetke tegevus: Istub minu kõrval ja peksab telefoni vastu lauda ning üritab kellegagi vestelda.
Töö: Töötab aind öömaja eest 5 korda nädalas. Otsib tööd!
Merks:
Hetke tegevus: Tööl! Tavaliselt pole nii kaua, ilmselt on kuskil otsad andnud.
Töö: 6 korda nädalas housekeepingut luks-korterites.
Kerli:
Hetke tegevus: Oma uue boyfriendiga teadmata kadunud.
Töö: Töötab aind öömaja eest 5 korda nädalas. Ja lihtsalt on.
Siku ja Kerli üritavad Bowenist tööd leida.
Mina loodan rohkem töötunde juurde saada, et saaks siit minema kolida, kus me praegu oleme. Tobe kommuuni elu. Saab hakkama, aga võiks parem olla. :)
*Kui panna 10ks minutiks munad mikrolaineahju keema ( Siku ütles, et nii saab. Kaks ainukest pliidi rauda olid kasutuses), siis kahe minuti pärast munad plahvatavad ja mikrokas läheb katki. Simple it is! :)
Thursday, October 29, 2009
PildidPildid
Koala tiim
Meie residents :D
Airlie rand
Poisid said kala, Madis ja Äšhh
Teel Airlie Beach'le
Kualas sadas
KualaKuala
Õhtusöögi koht /Kuala Lumpur
Mõned Faktid.
*Kell 18.00 läheb pimedaks.
*Nahkhiired on siin sama suured kui Eestis kotkad.
*McDonalds’i vahvlijäätis maksab 0,50 audi (kõige odavam jäätis, muidu maksab vähemalt 3dollarit). Sööme iga päev!
*Sipelgad on rohelised.
*Ämblikud hüppavad! (Ma pole õnneks veel näinud)
*Autojuhid üle tee inimesi ei lase, ka mitte jalakäijate ülekäigu kohal.
*Autod sõidavad teistpidi ja oht auto alla jääda on väga suur.
*Siku ja Kiisik vaidlevad koguaeg. Vahest vaidlevad selle üle, et nad nii palju vaidlevad. Asjalik!
Praegu rohkem ei meenu aga kindlasti on neid asju veel rohkem kui üks!
One night out!
Kuna siin õhtul nii vara pimedaks läheb ja midagi väga tarka teha pole, siis läksime Merksiga kahekesi randa veini jooma, teised tsikid jäid koju lebosse. Muusika ja hea tuju kaasas :D.
Meie huudi poisid ühinesid meiega mõne aja pärast. Siis tuli kellelgi mõte, et võiks minna Armada lounge’i, kus Madis tavaliselt nädalavahetustel plaate mängi
Tegelikult ma ei teagi kas ma olen maininud, et siin meie kõrval elab veel üks eesti kutt, Taivo, koos rootsi kutiga, Mikael. Ja natuke meist kaugemal elavad Madis ja Helise, eestalsed. Nendega me siin põhiliselt suhtleme. Muidugi on siin veel igast hängijaid.
Mingi poole 1st saime magama ja hommikul oli natukene paha olla, nii et pidime Merksiga 12ni magama :)
Muah
G.
Wednesday, October 28, 2009
Brisbane kuni Airlie Beach
...pesus käidud, väike asjaajamine linnas ja „koju“ süüa tegema. Linnas selgus, et ma ei saa endale enne kohaliku numbrit teha, kuna mu telefon ei taha neid kohalike kaarte aksepteerida. Pean uue telefoni ostma! Lisakulud on alati teretulnud.
Tegime Kaidiga väikese uinaku, et õhtul jõuaks natuke ikka üleval olla. Uinak tehtud, riidesse ja linnapeale. Ahjaa.. poisse me kaasa ei kutsunud, võtsime hoopis sõbraks rummikoola kaasa J.
Õhtune Brisbane on ilusilus. Jalutasime täpselt nii kaua kuni rummikoola otsa sai ja pidi „koju“ uue järele minema. Ajasime natuke juba purjus poistega juttu ja ja otsustasime linna tagasi minna. Sõber rummikoola tuli kaasa.
Külastasime oi kui mitusid klubisid, eestlastest ollakse siin üsna vaimustuses.
Ahjaa... Jaana! Põhilugu klubides oli Riverside, vupiduuu :D
Mingid tüübid kutsusid meid Gold Coastile veesuuska sõitma, aga me keeldusime viisakalt :P
Poole 3st saime tuttu, supertruuper väsinuna.
Check-out tuli teha enne kella 10, seega varajane äratus. Poisid jäid veel üheks ööks sinna. Me Kaidiga panime oma kotid pagasihoidu ja läksime järjekordselt linnatuurile. Minu buss pidi väljuma kell 14.00 ja bussijaamas oli vaja olla 30min enne. Kaidi saatis mu kenasti bussijaama. Tegin check-in’i ära, üritasin kuulata, mida tädi mulle rääkis, aga väsimus oli suur ja ilmselt ei pööranud ma väga tähelepanu. Vaatasin et paberile oli kirjutatud number 14, sellest järeldasin, et pean minema värav 14 juurde. Läksin ja ootasin. Ootasin veel, bussi ikka polnud. Kell oli 14.07, mõtlesin, et peaks küsima minema, et mis värk on.
Chek-in’ist sain teada, et oleksin hoopis pidanud olema värva 18 juures, ajeeee...jäin bussist maha ja mingit võimalust seda bussi püüda ka polnud. Mida rõõmu eksole! Olin hetkeks hirmus vihane ja ma ei tea veel, mis emotsioonid mind valdasid. Paar hetke rahunesin ja sain pileti ilma juurde maksmata järgmisele päevale vahetada. Uuuuh...ja kõik oli jälle hästi. Nüüd oli tarvis veel üheks ööks öömaja leida. Kuna tuleb olla kokkuhoidlik, siis otsustasin sinna samasse hostelisse mitte tagasi minna.
Helistasin Kaidile ja palusin tal endaga kaasa tulla. Sain viimase voodikoha, ühes lähedal asuvad hostelis. 8ne tuba, MÕNUS!
Algas asi kohe segadusega. Tuppa sisse astudes polnud õrna aimugi, milline voodi neist võiks vaba olla, igas voodis olid mingid asjad. Tuba oli metsikult sassis, aga see selleks. Tutvusin ühe saksa kutiga, kes oli kuu aega Eestis õppinud ja talle meeletult meeldis seal. Vahva! Panin asjad ära ja saatsin Kaidi lennuki peale. „Koju“ tagasi. Voodikohtade suhtes muutusi polnud. Läksin pessu ja otsustasin ühte ilma linadeta voodisse kerra tõmmata, kuna väsimus hakkas maha murdma. Nii kui pikali visata sain, astus sisse veel üks saksa kutt, kes teatas, et olen tema voodis, uuujeee... ronisin välja ja vabandasin :D. Ta oli muidugi väga sõbralik ja vabandas ise ka ette ja taha.
Kuna üks voodi oli veel ilma linadeta, siis mõtlesin, et tõstan sealt asjad maha ja ronin sinna, nii hästi mul muidugi ei läinud. Ärkas üks magav kutt üles ja teatas, et see on tema sõbra voodi. No midaaa... kus ma siis magama peaksin?! Nüüd ei jäänud muud üle kui alla receptionisse minna. Tüdruk all oli hästi armas ja sõbralik. Ütles, et ühel tüübil on maksmata ja tal peaks olema check-out tehtud. Lõppkokkuvõttes ma sain omale voodi, ohus, et öösel võib see tüüp tulla oma asjade järgi ja näiteks minu kõrvale kerra tõmmata. Aga ma olin nii väsinud, et ei viitsinud sellele mõelda.
Läksin kell 18.00 magama. Ärkasin kell 21-00, sõin juustusaia ja magasin edasi. Vahepeal kuulsin erinevaid helisid ja ilmselt need 7-8 kutti olid kõik korraga toas. Kell 4 öösel ärkasin üles ja läksin hambaid pesema. Mingi tüüp magas lihtsalt ukse ees, natuke lammutasin ja sain uksest välja. Tagasi tulles oli ta ennast uuesti ukse ette rullinud, aga sain ennast siiski sisse pressitud. Tuttu tagasi. Magasin kokku 14h, pole paha!
Hommikul oli see maas magav kutt siiski voodi üles leidnud. Pakkisin asjad ja läksin bussijaama, et kott sinna jätta ja Streets Beachile pikutama minna. Mõeldud tehtud. Päikese käes aind ei kannatanud olla, liiga palav. Vilu toimis ka J
Seekord toimis ka bussi ülesleidmine ja kõik muud jutud. Bussi sõit kestis siis kokku 19h. Magasin, mängisin mingite prantsuse tüüpidega kaarte, magasin jälle, vaatasin filmi ja jälle magasin. (Bussiaknast nägin ühte kängurut ka, milline rõõm :D. Siku ja Merks pole siiamaani ühtegi näinud.)
Airile Beachile jõudsin kell 9 hommikul. Siku tuli mulle vastu, väga mõnus!
Jalutasime nende kodu juurde, päris huvitav!
Hetkel ma veel ööbimise eest maksma ei pea, aga pean selle eest varsti ka ilmselt tube koristama minema. Paar päeva kogun jõudu, ajavahe veel natuke väsitab.
Imepisike lootus on saada Merksi juurde tööle. Ta käib ühes vähe popimas kohas housekeepingut tegema ja saab selle eest reaalselt ka raha.
Eile ( 26.10 ), käisime õhtul rannas veini joomas. Pean ära mainima, et kõige odavam vein 4l maksab 10.90 dollarit. Puhas luksus :D
Tegin CV valmis, aga Merks on koos mälupulgaga tööle läinud, nii et printima ei saa hetkel minna. Sikul on ka täna vaba, nii et praegu oleme kodus lebos.
Maja ees on meil mangopuud ja jubedalt kraaksuvad papagoid.
Tervitused ookeani äärest ja pilte tuleb kindlasti ka. No worries :D
G.
Tuesday, October 27, 2009
Teisipäev 20.10.09
Hommik, tavatelefon heliseb. Ei viitsi vastata, kuna tahaks võimalikult kaua pikutada. Läheb natuke aega mööda, umbes tunnike, heliseb uuesti. Ok, ajan püsti! „Tere, helistan teile logistika keskusest ja teie tellitud pakk jõudis täna meile, saaksite selle homme Otepäält kätte!“ Kerge hämming. Mina: „ Noo.. tegelikult on nii, et ma sõidan täna Austraaliasse. Mis võimalused oleks mul see siiski täna kätte saada?“ Lubati tagasi helistada.
Umbes 15 mintsa ja uus kõne: „Kahjuks pole võimalik seda täna enam Otepääle saata, aga saaksime selle kella 16.00ks cargoga Tartusse saata!“ Kuna Riiga sõit pidi hakkama ju alles pool 6, siis „Sobib!“
Armas Piret oli nõus sellele järgi minema ja Otti transportima. Suur aitäh!!!!!! J
Südamest tänan ma veel Raidot, Jaanat ja Liinat, kuna viitsisid mind lennujaama viia, aitäh armsad sõbrad!!
Paar pisarat ja turvatsoonis me olemegi. Esimene vahva üllatus, lend hilineb pea tund, keegi ei tea miks. Lõpuks kui lennule saame, hakkab väsimus igasuguseid piire ületama, aga ei lubtaud magama jääda, kuna tulemas on ju 13h lend.
Londoni lennujaamas tekib väike paanika. Aega on väga napilt, et järgmisele lennule jõuda. Väike jooks check-in’i, tädi käseb kiirustada. Pagas tuli veel kuskile mujale viia, kus muidugi enam kedagi polnud, tuli uuesti check-in’i joosta. Lõpuks asi lahenes, last call ja lennukis me olemegi.
Minu silm vajus põhimõtteliselt kohe kinni, juba enne õhkutõusmist. Magasin pea 8h tundi jutti. Vahepeal ärkasin, et vetsu minna. Ajasin selleks enda kõrval oleva tädi üles ja üritasin unesegasena sihtmärgini jõuda. Mida ma ei leidnud oli wc. Olgugi, et need on lennukis ühe ja sama kohapeal. Läksin tagasi enda kõrval oleva tädi juurde ja küsisin, kus wc asub. Ta üritas mulle seletada, aga sai vist aru, et ma poolenisti magan veel ja juhtas mind vetsu ukseni. Kõiges oli süüdi uni :D
Malaysia on aurusaun ükskõik mis ajal. Hostelisse, pessu ja kerge söögi otsing öises Malaysias ja hostelisse tagasi. Natuke und ja jalutus käik linnas, vihm ja lennujaama.
Vahetult enne lennule minemist kohtasime 4 eestlast. 3 kutti ja 1 tüdruk. Vahetasime paar sõna ja ära lennukisse.
Austraalia lennul ei saanud üldse magada. Ebamugav!
Ajeee... Austraalia!!
Pagas läbivalgustatud ja bussi ootama, koos eestalastega. Tuli välja, et lennul oli veel 2 eesti poissi, aga nad jäid Gold Coasti. Buss+buss+rong=umbes 2h ja Brisbane. Samalt tänavalt kuhu rong meid viis, saime ka hosteli Chill. Üheks ööks, kuna minu buss pidi järgmine päev minema ja Kaidi, eesti tüdruk, lennuk järgmise päeva õhtul.....
...jätkub :)
Thursday, October 15, 2009
Friday, September 4, 2009
Thursday, August 27, 2009
Wednesday, August 5, 2009
No colours to rearrange!
Lendab, lendab ja tuleb tagasi....
Arvaks, et ta omab nelja jalga, kuid kui keegi suudab nii paju pinda käia, siis peaks ta ju omama neid jalgu rohkem?!
Varba otstest kuni juuste otsteni. Ükskõik paljusid kohtasid ta suudab selles vahemikus puudutada, on see kuradi ebameeldiv!
Jalutades nii muuseas su kehaosade peal ja tehes seda vägagi korduvalt. Mõnikord kui juhtud temaga öösiti ühes ruumis viibima, võib see osutuda kõige ebameeldivamaks öiseks kogemuseks. Ta tuleb, härib ja läheb, tehes seda öö jooksul vähemalt triljon korda. Ilmselt ärkad sa iga tulemise peale üles, kuid unise peaga ei suuda kohe reageerida ning asi jõuab häirimseni. Häirimise ajal su mõistus selgineb ja sa oled nii häiritud, et tahaksid virutada. Enne kui sa oma kätt tõsta jõuad, on ta kadunud ja asunud jalutuskäiku tegema mõne su teise kehaosa peale.
Halvimal juhul see kestab terve öö, parimal juhul piirdub see vaid mõne jalutuskäiguga.
Kaitsevahendiks oleks kleepuv lint ja lapats!
Arvaks, et ta omab nelja jalga, kuid kui keegi suudab nii paju pinda käia, siis peaks ta ju omama neid jalgu rohkem?!
Varba otstest kuni juuste otsteni. Ükskõik paljusid kohtasid ta suudab selles vahemikus puudutada, on see kuradi ebameeldiv!
Jalutades nii muuseas su kehaosade peal ja tehes seda vägagi korduvalt. Mõnikord kui juhtud temaga öösiti ühes ruumis viibima, võib see osutuda kõige ebameeldivamaks öiseks kogemuseks. Ta tuleb, härib ja läheb, tehes seda öö jooksul vähemalt triljon korda. Ilmselt ärkad sa iga tulemise peale üles, kuid unise peaga ei suuda kohe reageerida ning asi jõuab häirimseni. Häirimise ajal su mõistus selgineb ja sa oled nii häiritud, et tahaksid virutada. Enne kui sa oma kätt tõsta jõuad, on ta kadunud ja asunud jalutuskäiku tegema mõne su teise kehaosa peale.
Halvimal juhul see kestab terve öö, parimal juhul piirdub see vaid mõne jalutuskäiguga.
Kaitsevahendiks oleks kleepuv lint ja lapats!
Monday, July 13, 2009
Thursday, July 9, 2009
Pehme!
Venib venib venib!
Põhimõtteliselt võib venida seni kuni mahub või mahub seni kuni venib. Kõlab loogiliselt? Tegelt väga nagu ei kõla.
Isegi kui alustada tagasihoidlikult ja peenelt, võib juhtuda ja tõenäoliselt ka juhtub, et hiljem asi väljub kontrolli alt. Vähemalt mingiks hetkeks.
Venimine toob endaga kaasa lisa. Kuna üldjuhul kui miskit venib, siis vähemalt hetkeks jääb see veninuks. Veninu(pole selle sõna olemasolus kindel) tähendab kindlasti suuremat olekut kui see algselt oli. Huvitav on see, et veninud olek tekib üldiselt meeldivatest asjadest, ning meeldivate asjadega käiakse hellalt ümber. Kui nüüd hästi järele mõelda, siis peaks venimine olema väga meeldiv protsess, kuna selleks kasutatavd asjad on meeldivad. Teise külje pealt vaadates tundub aga, et venimise tagajärjed on hoopiski pehmed ja neid võib olla üks kuni mitu. Palju pole ju alati kõige parem lahendus!
Kõik veniv peaks olema elastne?!
Cheers!
Põhimõtteliselt võib venida seni kuni mahub või mahub seni kuni venib. Kõlab loogiliselt? Tegelt väga nagu ei kõla.
Isegi kui alustada tagasihoidlikult ja peenelt, võib juhtuda ja tõenäoliselt ka juhtub, et hiljem asi väljub kontrolli alt. Vähemalt mingiks hetkeks.
Venimine toob endaga kaasa lisa. Kuna üldjuhul kui miskit venib, siis vähemalt hetkeks jääb see veninuks. Veninu(pole selle sõna olemasolus kindel) tähendab kindlasti suuremat olekut kui see algselt oli. Huvitav on see, et veninud olek tekib üldiselt meeldivatest asjadest, ning meeldivate asjadega käiakse hellalt ümber. Kui nüüd hästi järele mõelda, siis peaks venimine olema väga meeldiv protsess, kuna selleks kasutatavd asjad on meeldivad. Teise külje pealt vaadates tundub aga, et venimise tagajärjed on hoopiski pehmed ja neid võib olla üks kuni mitu. Palju pole ju alati kõige parem lahendus!
Kõik veniv peaks olema elastne?!
Cheers!
Thursday, July 2, 2009
Monday, June 8, 2009
Subscribe to:
Posts (Atom)