...pesus käidud, väike asjaajamine linnas ja „koju“ süüa tegema. Linnas selgus, et ma ei saa endale enne kohaliku numbrit teha, kuna mu telefon ei taha neid kohalike kaarte aksepteerida. Pean uue telefoni ostma! Lisakulud on alati teretulnud.
Tegime Kaidiga väikese uinaku, et õhtul jõuaks natuke ikka üleval olla. Uinak tehtud, riidesse ja linnapeale. Ahjaa.. poisse me kaasa ei kutsunud, võtsime hoopis sõbraks rummikoola kaasa J.
Õhtune Brisbane on ilusilus. Jalutasime täpselt nii kaua kuni rummikoola otsa sai ja pidi „koju“ uue järele minema. Ajasime natuke juba purjus poistega juttu ja ja otsustasime linna tagasi minna. Sõber rummikoola tuli kaasa.
Külastasime oi kui mitusid klubisid, eestlastest ollakse siin üsna vaimustuses.
Ahjaa... Jaana! Põhilugu klubides oli Riverside, vupiduuu :D
Mingid tüübid kutsusid meid Gold Coastile veesuuska sõitma, aga me keeldusime viisakalt :P
Poole 3st saime tuttu, supertruuper väsinuna.
Check-out tuli teha enne kella 10, seega varajane äratus. Poisid jäid veel üheks ööks sinna. Me Kaidiga panime oma kotid pagasihoidu ja läksime järjekordselt linnatuurile. Minu buss pidi väljuma kell 14.00 ja bussijaamas oli vaja olla 30min enne. Kaidi saatis mu kenasti bussijaama. Tegin check-in’i ära, üritasin kuulata, mida tädi mulle rääkis, aga väsimus oli suur ja ilmselt ei pööranud ma väga tähelepanu. Vaatasin et paberile oli kirjutatud number 14, sellest järeldasin, et pean minema värav 14 juurde. Läksin ja ootasin. Ootasin veel, bussi ikka polnud. Kell oli 14.07, mõtlesin, et peaks küsima minema, et mis värk on.
Chek-in’ist sain teada, et oleksin hoopis pidanud olema värva 18 juures, ajeeee...jäin bussist maha ja mingit võimalust seda bussi püüda ka polnud. Mida rõõmu eksole! Olin hetkeks hirmus vihane ja ma ei tea veel, mis emotsioonid mind valdasid. Paar hetke rahunesin ja sain pileti ilma juurde maksmata järgmisele päevale vahetada. Uuuuh...ja kõik oli jälle hästi. Nüüd oli tarvis veel üheks ööks öömaja leida. Kuna tuleb olla kokkuhoidlik, siis otsustasin sinna samasse hostelisse mitte tagasi minna.
Helistasin Kaidile ja palusin tal endaga kaasa tulla. Sain viimase voodikoha, ühes lähedal asuvad hostelis. 8ne tuba, MÕNUS!
Algas asi kohe segadusega. Tuppa sisse astudes polnud õrna aimugi, milline voodi neist võiks vaba olla, igas voodis olid mingid asjad. Tuba oli metsikult sassis, aga see selleks. Tutvusin ühe saksa kutiga, kes oli kuu aega Eestis õppinud ja talle meeletult meeldis seal. Vahva! Panin asjad ära ja saatsin Kaidi lennuki peale. „Koju“ tagasi. Voodikohtade suhtes muutusi polnud. Läksin pessu ja otsustasin ühte ilma linadeta voodisse kerra tõmmata, kuna väsimus hakkas maha murdma. Nii kui pikali visata sain, astus sisse veel üks saksa kutt, kes teatas, et olen tema voodis, uuujeee... ronisin välja ja vabandasin :D. Ta oli muidugi väga sõbralik ja vabandas ise ka ette ja taha.
Kuna üks voodi oli veel ilma linadeta, siis mõtlesin, et tõstan sealt asjad maha ja ronin sinna, nii hästi mul muidugi ei läinud. Ärkas üks magav kutt üles ja teatas, et see on tema sõbra voodi. No midaaa... kus ma siis magama peaksin?! Nüüd ei jäänud muud üle kui alla receptionisse minna. Tüdruk all oli hästi armas ja sõbralik. Ütles, et ühel tüübil on maksmata ja tal peaks olema check-out tehtud. Lõppkokkuvõttes ma sain omale voodi, ohus, et öösel võib see tüüp tulla oma asjade järgi ja näiteks minu kõrvale kerra tõmmata. Aga ma olin nii väsinud, et ei viitsinud sellele mõelda.
Läksin kell 18.00 magama. Ärkasin kell 21-00, sõin juustusaia ja magasin edasi. Vahepeal kuulsin erinevaid helisid ja ilmselt need 7-8 kutti olid kõik korraga toas. Kell 4 öösel ärkasin üles ja läksin hambaid pesema. Mingi tüüp magas lihtsalt ukse ees, natuke lammutasin ja sain uksest välja. Tagasi tulles oli ta ennast uuesti ukse ette rullinud, aga sain ennast siiski sisse pressitud. Tuttu tagasi. Magasin kokku 14h, pole paha!
Hommikul oli see maas magav kutt siiski voodi üles leidnud. Pakkisin asjad ja läksin bussijaama, et kott sinna jätta ja Streets Beachile pikutama minna. Mõeldud tehtud. Päikese käes aind ei kannatanud olla, liiga palav. Vilu toimis ka J
Seekord toimis ka bussi ülesleidmine ja kõik muud jutud. Bussi sõit kestis siis kokku 19h. Magasin, mängisin mingite prantsuse tüüpidega kaarte, magasin jälle, vaatasin filmi ja jälle magasin. (Bussiaknast nägin ühte kängurut ka, milline rõõm :D. Siku ja Merks pole siiamaani ühtegi näinud.)
Airile Beachile jõudsin kell 9 hommikul. Siku tuli mulle vastu, väga mõnus!
Jalutasime nende kodu juurde, päris huvitav!
Hetkel ma veel ööbimise eest maksma ei pea, aga pean selle eest varsti ka ilmselt tube koristama minema. Paar päeva kogun jõudu, ajavahe veel natuke väsitab.
Imepisike lootus on saada Merksi juurde tööle. Ta käib ühes vähe popimas kohas housekeepingut tegema ja saab selle eest reaalselt ka raha.
Eile ( 26.10 ), käisime õhtul rannas veini joomas. Pean ära mainima, et kõige odavam vein 4l maksab 10.90 dollarit. Puhas luksus :D
Tegin CV valmis, aga Merks on koos mälupulgaga tööle läinud, nii et printima ei saa hetkel minna. Sikul on ka täna vaba, nii et praegu oleme kodus lebos.
Maja ees on meil mangopuud ja jubedalt kraaksuvad papagoid.
Tervitused ookeani äärest ja pilte tuleb kindlasti ka. No worries :D
G.
No comments:
Post a Comment