PildidPildid

Koala tiim

Meie residents :D

Airlie rand

Poisid said kala, Madis ja Äšhh

Teel Airlie Beach'le

Kualas sadas

KualaKuala

Õhtusöögi koht /Kuala Lumpur

Mõned Faktid.

*Kell 18.00 läheb pimedaks.

*Nahkhiired on siin sama suured kui Eestis kotkad.

*McDonalds’i vahvlijäätis maksab 0,50 audi (kõige odavam jäätis, muidu maksab vähemalt 3dollarit). Sööme iga päev!

*Sipelgad on rohelised.

*Ämblikud hüppavad! (Ma pole õnneks veel näinud)

*Autojuhid üle tee inimesi ei lase, ka mitte jalakäijate ülekäigu kohal.

*Autod sõidavad teistpidi ja oht auto alla jääda on väga suur.

*Siku ja Kiisik vaidlevad koguaeg. Vahest vaidlevad selle üle, et nad nii palju vaidlevad. Asjalik!

Praegu rohkem ei meenu aga kindlasti on neid asju veel rohkem kui üks!

One night out!

Kuna siin õhtul nii vara pimedaks läheb ja midagi väga tarka teha pole, siis läksime Merksiga kahekesi randa veini jooma, teised tsikid jäid koju lebosse. Muusika ja hea tuju kaasas :D.

Meie huudi poisid ühinesid meiega mõne aja pärast. Siis tuli kellelgi mõte, et võiks minna Armada lounge’i, kus Madis tavaliselt nädalavahetustel plaate mängi

Tegelikult ma ei teagi kas ma olen maininud, et siin meie kõrval elab veel üks eesti kutt, Taivo, koos rootsi kutiga, Mikael. Ja natuke meist kaugemal elavad Madis ja Helise, eestalsed. Nendega me siin põhiliselt suhtleme. Muidugi on siin veel igast hängijaid.

...igatahes seal oli üks laud natuke mingi kõrgema osa peal, umbes 10-20cm. Minu tooli tagumised jalad olid sellele väga lähedal. Ja üks hetk olid nad sealt üle ääre. See tähendab seda, et ma käisin tooliga üle pea ja juhtumisi oli mul kleit seljas. Super! Mikael aitas mu muidugi kenasti püsti ja teistelt kuulsin, et ma pole ainuke kellega nii juhtunud on. See mind muidugi ei lohutanud. Selg ka natuke katki, aga pole lugu, väga haiget siiski ei saanud, rohkem oli naljakas :D

Mingi poole 1st saime magama ja hommikul oli natukene paha olla, nii et pidime Merksiga 12ni magama :)

Tüdrukud arvasid, et ma olen juba kenasti suutnud sisse elada!

Olge mõnusad ja loodan, et teil ei saja väga palju!!!!

Muah

G.

Minu uus ja väga moode telefoni nuumber: +61410717794

Juhul kui keegi minust puudust tunneb!

Brisbane kuni Airlie Beach

...pesus käidud, väike asjaajamine linnas ja „koju“ süüa tegema. Linnas selgus, et ma ei saa endale enne kohaliku numbrit teha, kuna mu telefon ei taha neid kohalike kaarte aksepteerida. Pean uue telefoni ostma! Lisakulud on alati teretulnud.

Tegime Kaidiga väikese uinaku, et õhtul jõuaks natuke ikka üleval olla. Uinak tehtud, riidesse ja linnapeale. Ahjaa.. poisse me kaasa ei kutsunud, võtsime hoopis sõbraks rummikoola kaasa J.

Õhtune Brisbane on ilusilus. Jalutasime täpselt nii kaua kuni rummikoola otsa sai ja pidi „koju“ uue järele minema. Ajasime natuke juba purjus poistega juttu ja ja otsustasime linna tagasi minna. Sõber rummikoola tuli kaasa.

Külastasime oi kui mitusid klubisid, eestlastest ollakse siin üsna vaimustuses.

Ahjaa... Jaana! Põhilugu klubides oli Riverside, vupiduuu :D

Mingid tüübid kutsusid meid Gold Coastile veesuuska sõitma, aga me keeldusime viisakalt :P

Poole 3st saime tuttu, supertruuper väsinuna.

Check-out tuli teha enne kella 10, seega varajane äratus. Poisid jäid veel üheks ööks sinna. Me Kaidiga panime oma kotid pagasihoidu ja läksime järjekordselt linnatuurile. Minu buss pidi väljuma kell 14.00 ja bussijaamas oli vaja olla 30min enne. Kaidi saatis mu kenasti bussijaama. Tegin check-in’i ära, üritasin kuulata, mida tädi mulle rääkis, aga väsimus oli suur ja ilmselt ei pööranud ma väga tähelepanu. Vaatasin et paberile oli kirjutatud number 14, sellest järeldasin, et pean minema värav 14 juurde. Läksin ja ootasin. Ootasin veel, bussi ikka polnud. Kell oli 14.07, mõtlesin, et peaks küsima minema, et mis värk on.

Chek-in’ist sain teada, et oleksin hoopis pidanud olema värva 18 juures, ajeeee...jäin bussist maha ja mingit võimalust seda bussi püüda ka polnud. Mida rõõmu eksole! Olin hetkeks hirmus vihane ja ma ei tea veel, mis emotsioonid mind valdasid. Paar hetke rahunesin ja sain pileti ilma juurde maksmata järgmisele päevale vahetada. Uuuuh...ja kõik oli jälle hästi. Nüüd oli tarvis veel üheks ööks öömaja leida. Kuna tuleb olla kokkuhoidlik, siis otsustasin sinna samasse hostelisse mitte tagasi minna.

Helistasin Kaidile ja palusin tal endaga kaasa tulla. Sain viimase voodikoha, ühes lähedal asuvad hostelis. 8ne tuba, MÕNUS!

Algas asi kohe segadusega. Tuppa sisse astudes polnud õrna aimugi, milline voodi neist võiks vaba olla, igas voodis olid mingid asjad. Tuba oli metsikult sassis, aga see selleks. Tutvusin ühe saksa kutiga, kes oli kuu aega Eestis õppinud ja talle meeletult meeldis seal. Vahva! Panin asjad ära ja saatsin Kaidi lennuki peale. „Koju“ tagasi. Voodikohtade suhtes muutusi polnud. Läksin pessu ja otsustasin ühte ilma linadeta voodisse kerra tõmmata, kuna väsimus hakkas maha murdma. Nii kui pikali visata sain, astus sisse veel üks saksa kutt, kes teatas, et olen tema voodis, uuujeee... ronisin välja ja vabandasin :D. Ta oli muidugi väga sõbralik ja vabandas ise ka ette ja taha.

Kuna üks voodi oli veel ilma linadeta, siis mõtlesin, et tõstan sealt asjad maha ja ronin sinna, nii hästi mul muidugi ei läinud. Ärkas üks magav kutt üles ja teatas, et see on tema sõbra voodi. No midaaa... kus ma siis magama peaksin?! Nüüd ei jäänud muud üle kui alla receptionisse minna. Tüdruk all oli hästi armas ja sõbralik. Ütles, et ühel tüübil on maksmata ja tal peaks olema check-out tehtud. Lõppkokkuvõttes ma sain omale voodi, ohus, et öösel võib see tüüp tulla oma asjade järgi ja näiteks minu kõrvale kerra tõmmata. Aga ma olin nii väsinud, et ei viitsinud sellele mõelda.

Läksin kell 18.00 magama. Ärkasin kell 21-00, sõin juustusaia ja magasin edasi. Vahepeal kuulsin erinevaid helisid ja ilmselt need 7-8 kutti olid kõik korraga toas. Kell 4 öösel ärkasin üles ja läksin hambaid pesema. Mingi tüüp magas lihtsalt ukse ees, natuke lammutasin ja sain uksest välja. Tagasi tulles oli ta ennast uuesti ukse ette rullinud, aga sain ennast siiski sisse pressitud. Tuttu tagasi. Magasin kokku 14h, pole paha!

Hommikul oli see maas magav kutt siiski voodi üles leidnud. Pakkisin asjad ja läksin bussijaama, et kott sinna jätta ja Streets Beachile pikutama minna. Mõeldud tehtud. Päikese käes aind ei kannatanud olla, liiga palav. Vilu toimis ka J

Seekord toimis ka bussi ülesleidmine ja kõik muud jutud. Bussi sõit kestis siis kokku 19h. Magasin, mängisin mingite prantsuse tüüpidega kaarte, magasin jälle, vaatasin filmi ja jälle magasin. (Bussiaknast nägin ühte kängurut ka, milline rõõm :D. Siku ja Merks pole siiamaani ühtegi näinud.)

Airile Beachile jõudsin kell 9 hommikul. Siku tuli mulle vastu, väga mõnus!

Jalutasime nende kodu juurde, päris huvitav!

Hetkel ma veel ööbimise eest maksma ei pea, aga pean selle eest varsti ka ilmselt tube koristama minema. Paar päeva kogun jõudu, ajavahe veel natuke väsitab.

Imepisike lootus on saada Merksi juurde tööle. Ta käib ühes vähe popimas kohas housekeepingut tegema ja saab selle eest reaalselt ka raha.

Eile ( 26.10 ), käisime õhtul rannas veini joomas. Pean ära mainima, et kõige odavam vein 4l maksab 10.90 dollarit. Puhas luksus :D

Tegin CV valmis, aga Merks on koos mälupulgaga tööle läinud, nii et printima ei saa hetkel minna. Sikul on ka täna vaba, nii et praegu oleme kodus lebos.

Maja ees on meil mangopuud ja jubedalt kraaksuvad papagoid.

Tervitused ookeani äärest ja pilte tuleb kindlasti ka. No worries :D

G.

Teisipäev 20.10.09

Hommik, tavatelefon heliseb. Ei viitsi vastata, kuna tahaks võimalikult kaua pikutada. Läheb natuke aega mööda, umbes tunnike, heliseb uuesti. Ok, ajan püsti! „Tere, helistan teile logistika keskusest ja teie tellitud pakk jõudis täna meile, saaksite selle homme Otepäält kätte!“ Kerge hämming. Mina: „ Noo.. tegelikult on nii, et ma sõidan täna Austraaliasse. Mis võimalused oleks mul see siiski täna kätte saada?“ Lubati tagasi helistada.

Umbes 15 mintsa ja uus kõne: „Kahjuks pole võimalik seda täna enam Otepääle saata, aga saaksime selle kella 16.00ks cargoga Tartusse saata!“ Kuna Riiga sõit pidi hakkama ju alles pool 6, siis „Sobib!“

Armas Piret oli nõus sellele järgi minema ja Otti transportima. Suur aitäh!!!!!! J

Südamest tänan ma veel Raidot, Jaanat ja Liinat, kuna viitsisid mind lennujaama viia, aitäh armsad sõbrad!!

Paar pisarat ja turvatsoonis me olemegi. Esimene vahva üllatus, lend hilineb pea tund, keegi ei tea miks. Lõpuks kui lennule saame, hakkab väsimus igasuguseid piire ületama, aga ei lubtaud magama jääda, kuna tulemas on ju 13h lend.

Londoni lennujaamas tekib väike paanika. Aega on väga napilt, et järgmisele lennule jõuda. Väike jooks check-in’i, tädi käseb kiirustada. Pagas tuli veel kuskile mujale viia, kus muidugi enam kedagi polnud, tuli uuesti check-in’i joosta. Lõpuks asi lahenes, last call ja lennukis me olemegi.

Minu silm vajus põhimõtteliselt kohe kinni, juba enne õhkutõusmist. Magasin pea 8h tundi jutti. Vahepeal ärkasin, et vetsu minna. Ajasin selleks enda kõrval oleva tädi üles ja üritasin unesegasena sihtmärgini jõuda. Mida ma ei leidnud oli wc. Olgugi, et need on lennukis ühe ja sama kohapeal. Läksin tagasi enda kõrval oleva tädi juurde ja küsisin, kus wc asub. Ta üritas mulle seletada, aga sai vist aru, et ma poolenisti magan veel ja juhtas mind vetsu ukseni. Kõiges oli süüdi uni :D

Malaysia on aurusaun ükskõik mis ajal. Hostelisse, pessu ja kerge söögi otsing öises Malaysias ja hostelisse tagasi. Natuke und ja jalutus käik linnas, vihm ja lennujaama.

Vahetult enne lennule minemist kohtasime 4 eestlast. 3 kutti ja 1 tüdruk. Vahetasime paar sõna ja ära lennukisse.

Austraalia lennul ei saanud üldse magada. Ebamugav!

Ajeee... Austraalia!!

Pagas läbivalgustatud ja bussi ootama, koos eestalastega. Tuli välja, et lennul oli veel 2 eesti poissi, aga nad jäid Gold Coasti. Buss+buss+rong=umbes 2h ja Brisbane. Samalt tänavalt kuhu rong meid viis, saime ka hosteli Chill. Üheks ööks, kuna minu buss pidi järgmine päev minema ja Kaidi, eesti tüdruk, lennuk järgmise päeva õhtul.....

...jätkub :)

Sügis!