Vihmutab.

Eesti maja ja kohalik lokaal.

Eelmine neljapäev käisime Sydney Eesti Majas väikese tasu eest süüa tegemas. Tavaliselt on neil head vabatahtlikud, kellel oma neljapäevaga midagi targemat teha pole, seal süüa tegemas, aga kuna me oleme töötud, siis kasseerisime selle eest ka mõned kopikad sisse.
See näeb välja siis nii, et mingi paar inimest valmistab seal Eesti toite, siis üks neiu müüb seal neid, mitte kõige odavama raha eest, nendele eestlastele, kes Eesti toitudest puudust tunnevad ja neid kodus ise teha ei viitsi ja muidugi ka seltskond. Tavaliselt on seal suht üks ja sama seltskond ja enamus jaolt vanemad inimesed, aga käib ikka noori ja toredaid peresid ka. Kes selle asjaga seal majandab, seda ma täpset ei tea, ma pole viitsinud sellesse väga süveneda. A meil oli väga lõbus, tegime kapsast-hakklihaga ja siis vanaema õunakooki. Ja kuna me köögi-katasid mängisime, siis me söögi ega alkoholi eest maksma ei pidanud ja õhtu veniski üsna toredalt, teiste eestlaste seltsis, järgmisse päeva.

Unustasin mainida, et vahepeal, teisipäeval, tulid meie eestlastest sõbrad ka siia Manly'sse mõneks ajaks. Joel, Keijo ja Sam, neid olid tore näha!

Kohalikus lokaalis, käisime peaaegu, et esimest korda siin olles, alles reedel. Läksime Joeli, Keijo ja Sami juurde veini jooma ja hiljem kohtasime meie Uus-Meremaa sõpra Sami, kelle seltskonnaga me hängisime. Kohalik pubi ja siis klubi, mis asub meie kodus üle tee, võib vist öelda, et olid ka üsna toredad.

Laupäeval tulid meie eesti poisid meie poole õhtusööki tegema, kuna neil pole enda elamises pliiti ja nad igatsesid sooja toidu järele. Hea söök ja mõnus lebo!
Pühapäeval, ehk siis eile, käisime Merksi, Joel ja Samiga väiksemal matkal. Vihma sadas pm terve see aeg ja väga ilusaid pilte ei saanud, aga me lähme sinna kindlasti veel!

Ja meil sajab ja sajab ja tormab ka!
Tervitab vihmasest Manly'st!

Kolinud/elanud sisse!

Täpselt nädala oleme oma uues kodus elanud. Kolisime kahe Brasiilia kuti juurde, kellest üks on üliõpilane ja teine vabakutseline fotograaf.
Kuttidest paari sõnaga, et on täitsa mõistlikud, viisakad ja hoolitsevad. Ikka pakuvad küpsist ja teed. Nõud on alati enda järelt pestud, üks neist küll jätab prill-lauda üles, selle tuvastasime ka juba ära kumb, aga no pole lugu, elame üle! Elutuba, köök ja vannituba on jagamisel.
Meil Merksiga on nariga tuba ja suurte akendega, et ilma kõrvatroppideta väga magada ei saa, kuna elame ikka täiesti selle linnaosa keskpunktis. Paar esimest ööd oli nii külm, et pidi dressipükste ja pusaga magama, paar järgmist ööd lihtsalt kodus ei ööbinud ja nüüd on meil elektriradikas. Moodne!
Mina pole endale veel tööd leidnud. Olen küll mõnel lapsehoidmise pakkumisega kokku saanud ja maile vahetanud, aga üldsiselt ei sobi neile, et mul pole kas autot või ma ei plaani siia järgmiseks 10ks aastaks jääda. No vot siis. Homme läheb jagab ettekandjia Cv'sid, sellesmõttes, et igaks tööks on ikkagi oma CV, kui tahad tööle saada, siis luuleta elu eest. Ma pole veel selles luiskamise osas nii osav olnud.
Merksil on natuke tööd. Ta sai Kaisu, tüdruk kelle juures me esimesed nädalad veetsime, kaudu hooldama ühte eestlasest 93aastast naisterahvast, 2 korda nädalas ja siis ta ise leidsin endale veel üks päev nädalas koristamise töö. Ajab asja ära.

Pöidlad pihku!

Back to back.

Natuke kurvemad, pisaratega, ja mitte nii kurvad head-aega ütlemised.
Bussile ja Bostonisse, lennud läksid nii libedalt, et peaaegu ise ka ei uskunud. Kõige pikem ootamine oli vist 3h, kokku 4 lendu, 23h kokku lennukis ja laupäeva lõuna ajal jõudsime Sydney lennujaama. Merksi sõbrad tulid meile lennujaama vastu, Super!
Natuke muljetasime, pesud ja kerged uned, ikkagi 15h on ajavahe ja öö-päev on ära vahetatud. Pühapäev oli tutvu Sydneyga päev, mõnus, hakkas meeldima.
... kaks nädalat on nüüd kohe möödas ja ikka veel oleme siin. Kui kõik hästi läheb saame lähipäevadel oma kodu, sellest katsumusest räägin varsti lähemalt.

Sydney.

Avacado cheesecake for J's Birthday!

Portland in april.


Atlanta in February.

Band camp.