Jõul.

Tööl käidud. Poest läbi, kingitus endale. Kiirelt koju. Merks sidus kodus kalkuni jalgu kokku. Porgandikoogi oli ta juba valmis teinud, päris mõnus. Natuke veel mässamist söögiga ja ongi õhtu käes. Valmistasime ikka korraliku jõulusöögi, nii nagu peab ja pugisime ennast täis, nii nagu peab! Korraks ikka tuli jõulutunne ka. Hapukapsas ja jõulumuusika tegid oma töö :)
Madis ja Helise tulid ka meile. Sõime veel ja olime mõnusad. Hiljem lisandusid veel Taivo ja Mikael. Kuigi ei saa mainimata jätta, et soojas pole jõul ikka päris see, aga teistmoodi huvitav oli küll.
Kell 2 kui Merksiga magama hakkasime minema, siis ka veel oigasime, sest olime ennast ikka korralikult ülesöönud...juhtub :)
25dets. hommik oli ikka jube mõnus. Ma magasin esimest korda siin olles poole 12ni, oi kui mõnus oli. Täitsa vaba päev oli ka ju. Lebotasime mingi kella 3ni, siis otsustasime, et võiks soomisele vahelduseks vähe jalutama minna. Mõeldud tehtud. Siku jäi koju pikutama, nagu talle kõige rohkem meeldib teha .
Linn oli täiesti inimtühi, päris kummaline oli nii vaikses Airlie Beach’l ringi jaluatad. Nagu maal oleks.
Teiselpool linna ääres on üks rand, mida me oma hotelli aknast koguaeg näeme, aga on ehituste tõttu suletud. Igatahes võtsime suuna ikkagi sinna. Kuna, aga seal kedagi parasjagu polnud, siis ronisime aia kõrvalt kivide pealt sinna randa. Ja voilaaa pehme liiv ja mitte ühtegi hinge...sweet. Rullisime natuke seal liiva peal ja kuna oli eriti kuum, siis mõtlesime, et peab ikka vette ka minema. Päevitusi küll polnud kaasas, aga inimesi ka ju seal polnud. Ainult need paadid, mis seal vee peal hulpisid said väikse show :). See rand oli igatahes palju mõnusam kui see kus me tavaliselt käime. Tõmbasime kiirelt riided selga tagasi ja jalutasime minema.
Meil siin ümberringi on mõnusad mäed ka, mida me koguaeg imetleme ja mõtleme, et ükspäev lähme matkame sinna üles. Mul oli fotokas parasjagu kaasas ja kuna midagi tarka teha polnud, siis otsustasime natuke ülesse poole jaluatada. Vaade läks iga hetkega järjest ilusamaks. Lõpuks avastasime, et olemegi selle kõige kõrgema mäe tipus. Mõnus! Väsitav ja higistav, aga MÕNUS :). Riietus ei vastanud meil muidugi matkajate omale. Merks näiteks oli pika kleidiga. Mul oli vähe mugavam variant.
Üles läksime mööda autoteed, sinna mäe otsa müüakse ilusa vaatega krunte. Alla aga tahtsime teiselt poolt tulla, lootuses, et saame kodule lähemale. Metsatee, algus oli päris lubav, aga järjest tihedamaks läks. Veidike aega uitasime seal, täpselt aru ei saanud kuhu suunda minema peaks. Teadsime aind seda, et kaua seda uitamist ei saa lubada kuna varsti läheb pimedaks.
Niii... keegi karbistab põõsas, läksime natuke lähemale, ikka krabistab. Peatusime, võtsime maast puutokid ja siis astusime paar sammu hoopis tagasi. Merks kujutas ette, kuidas seal põõsas keegi pärismaalane olla võiks. Ise ta nägi päris naljakas välja oma pika kleidi ja suure puuroikaga. Ma naersin vahepeal nii, et pea piss pidi püksi tulema. Aga teglikult hakkas päris hirmus küll, kes teab mis loomad siin põõsastest välja võivad karata. Lõpuks kui me julguse uuesti kokkuvõtsime, siis loopisime sinna suunda kive. Vaikus, võis edasi minna.
Ahjaa... enne leppisime kokku, et kui mingi loom vastu peaks tulema siis joosta ei ole mõtet, et niikuinii saab meid kätte, aga selle krabina peale põõsas olime oi kui jooksuvalmis :D.
Lõpuks jõudime selle ainukese ilusa majani, mis seal mäe otsas on ja saime ka õige tee peale. Vantsisime koju, jalad lõid tuld, aga eriti lahe oli ikka.
Kodus sõime kõhud uuesti täis ja lebosse. Purjus perekond Madise ja Helise tulid pool 8 meie basseini ujumaja ja tegid siin meile huumorit.
Kella 12 ajal öösel, olin ma poolunes kui telefon helises. Algul ei saanud üldse aru kes helistab, aga voilaaaaa Piret ja Hendrik ja teised. Eriti vahvad olete :) ... ja Kaspar helistas veel hommikul Helpist :D minu hommikul siis.

Kui ma supertruuper väsinud pole, siis ma näen õudukaid unes. Ei pea filme vaatamagi kui endal koguaeg unes midagi põnevat toimub. Tegelt see hakkab juba väsitama, koguaeg on mingi jõhker aktsioon ja ma ärkan öösiti palju üles
Mu tarkusehammas, segab mind veel ka. Loodame, et ei pea arstile minema!

Praegu saadan siis tervitused siit oma ookeani vaatega rõdu pealt. Nautiga lund, ma naudin päikest!

WithLove
Getter