Hommik, tavatelefon heliseb. Ei viitsi vastata, kuna tahaks võimalikult kaua pikutada. Läheb natuke aega mööda, umbes tunnike, heliseb uuesti. Ok, ajan püsti! „Tere, helistan teile logistika keskusest ja teie tellitud pakk jõudis täna meile, saaksite selle homme Otepäält kätte!“ Kerge hämming. Mina: „ Noo.. tegelikult on nii, et ma sõidan täna Austraaliasse. Mis võimalused oleks mul see siiski täna kätte saada?“ Lubati tagasi helistada.
Umbes 15 mintsa ja uus kõne: „Kahjuks pole võimalik seda täna enam Otepääle saata, aga saaksime selle kella 16.00ks cargoga Tartusse saata!“ Kuna Riiga sõit pidi hakkama ju alles pool 6, siis „Sobib!“
Armas Piret oli nõus sellele järgi minema ja Otti transportima. Suur aitäh!!!!!! J
Südamest tänan ma veel Raidot, Jaanat ja Liinat, kuna viitsisid mind lennujaama viia, aitäh armsad sõbrad!!
Paar pisarat ja turvatsoonis me olemegi. Esimene vahva üllatus, lend hilineb pea tund, keegi ei tea miks. Lõpuks kui lennule saame, hakkab väsimus igasuguseid piire ületama, aga ei lubtaud magama jääda, kuna tulemas on ju 13h lend.
Londoni lennujaamas tekib väike paanika. Aega on väga napilt, et järgmisele lennule jõuda. Väike jooks check-in’i, tädi käseb kiirustada. Pagas tuli veel kuskile mujale viia, kus muidugi enam kedagi polnud, tuli uuesti check-in’i joosta. Lõpuks asi lahenes, last call ja lennukis me olemegi.
Minu silm vajus põhimõtteliselt kohe kinni, juba enne õhkutõusmist. Magasin pea 8h tundi jutti. Vahepeal ärkasin, et vetsu minna. Ajasin selleks enda kõrval oleva tädi üles ja üritasin unesegasena sihtmärgini jõuda. Mida ma ei leidnud oli wc. Olgugi, et need on lennukis ühe ja sama kohapeal. Läksin tagasi enda kõrval oleva tädi juurde ja küsisin, kus wc asub. Ta üritas mulle seletada, aga sai vist aru, et ma poolenisti magan veel ja juhtas mind vetsu ukseni. Kõiges oli süüdi uni :D
Malaysia on aurusaun ükskõik mis ajal. Hostelisse, pessu ja kerge söögi otsing öises Malaysias ja hostelisse tagasi. Natuke und ja jalutus käik linnas, vihm ja lennujaama.
Vahetult enne lennule minemist kohtasime 4 eestlast. 3 kutti ja 1 tüdruk. Vahetasime paar sõna ja ära lennukisse.
Austraalia lennul ei saanud üldse magada. Ebamugav!
Ajeee... Austraalia!!
Pagas läbivalgustatud ja bussi ootama, koos eestalastega. Tuli välja, et lennul oli veel 2 eesti poissi, aga nad jäid Gold Coasti. Buss+buss+rong=umbes 2h ja Brisbane. Samalt tänavalt kuhu rong meid viis, saime ka hosteli Chill. Üheks ööks, kuna minu buss pidi järgmine päev minema ja Kaidi, eesti tüdruk, lennuk järgmise päeva õhtul.....
...jätkub :)
