Natuke kurvemad, pisaratega, ja mitte nii kurvad head-aega ütlemised.
Bussile ja Bostonisse, lennud läksid nii libedalt, et peaaegu ise ka ei uskunud. Kõige pikem ootamine oli vist 3h, kokku 4 lendu, 23h kokku lennukis ja laupäeva lõuna ajal jõudsime Sydney lennujaama. Merksi sõbrad tulid meile lennujaama vastu, Super!
Natuke muljetasime, pesud ja kerged uned, ikkagi 15h on ajavahe ja öö-päev on ära vahetatud. Pühapäev oli tutvu Sydneyga päev, mõnus, hakkas meeldima.
... kaks nädalat on nüüd kohe möödas ja ikka veel oleme siin. Kui kõik hästi läheb saame lähipäevadel oma kodu, sellest katsumusest räägin varsti lähemalt.
Sunday, May 15, 2011
Saturday, May 14, 2011
Tuesday, May 3, 2011
Monday, April 25, 2011
Tuleb.Läheb.
Atlantas käidud, autoga.
Tööd ei teinud, lõbutses.
Lund ei olnud, linnud laulsid,
päike oli kõrgemal, rohi oli rohelisem.
Bändi proov.
Nädal kevadet, New York City,
tagasi talve tavalisse.
Töölt koju, kodust trenni, trennist koju.
Töölt koju, klaas veini, magama.
Töölt koju, otse voodisse.
Veel tööd.
Bostonis Zoe juures.
Portlandis hotellis.
Kaks nädalavaetust mullis.
Tööd on tehtud,
piletid on ostetud.
Nädal ja päevi on jäänud -ülipika lennuni,
maanduma peaks Sydney's 7mai.
Mis oli, oli vahva!
Mis tuleb, ei tea!
Aega võttis, minuteid kümneid, natuke rohkem.
Kümnendal selgus, et kui suureks saan,
luuletajat minust kindlasti ei saa!
Ilusat kevadet! :)
Tööd ei teinud, lõbutses.
Lund ei olnud, linnud laulsid,
päike oli kõrgemal, rohi oli rohelisem.
Bändi proov.
Nädal kevadet, New York City,
tagasi talve tavalisse.
Töölt koju, kodust trenni, trennist koju.
Töölt koju, klaas veini, magama.
Töölt koju, otse voodisse.
Veel tööd.
Bostonis Zoe juures.
Portlandis hotellis.
Kaks nädalavaetust mullis.
Tööd on tehtud,
piletid on ostetud.
Nädal ja päevi on jäänud -ülipika lennuni,
maanduma peaks Sydney's 7mai.
Mis oli, oli vahva!
Mis tuleb, ei tea!
Aega võttis, minuteid kümneid, natuke rohkem.
Kümnendal selgus, et kui suureks saan,
luuletajat minust kindlasti ei saa!
Ilusat kevadet! :)
Thursday, March 10, 2011
Thursday, February 10, 2011
Tagasi Ameerikas.
Kui oma eluga midagi targemat ettevõtta pole, siis tuleb reisida! Ja kui te nüüd kõik hästi järgi mõtlete, siis on see igati põnev tegevus ja nagu kõik armastavad öelda: Millal sa siis veel reisid kui noorena?! So.. here I'm again!
Mäel.
Mingi päev käisime Jaana ja tema paari lapsega mäel. Ma polnud ju eriti kaua endale lauda alla saanud ja tunne oli kohe eriti hea.
Mind ajab ikka nii naerma kuidas ameeriklased on sellised ehtsad ameeriklased, keda te kõik filmides näinud olete. Lähed mäele, ja peale selle, et nad enamus seal suusatavad, leiad sealt teksapükste ja villaste kampsunitega sõitjaid. Naer lihtsalt tuleb peale!!!
New Jersey nädalavahetus.
Pakkisime on 17 asja ja palju produkte kokku ja asusime reede õhtul teele. Peatuse tegime Yonkersis, seal ööbisime ka halloweeni ajal, et ei peaks öösel sõitma.
Hommiku pidime kohe Jersey poole teele asuma, aga tuli välja, et Dee oma oli rahakoti, tee peal peatuse tehes, ära kaotanud, aga eriti aus ja hea inimene helistas, et oli selle eile õhtul leidnud. Otse Jersey'sse sõitmise asemel tuli meil hoopis 3h edasi-tagasi trip teha ja alles siis saime hakata Jresey poole sõitma. Aga polnud hullu üldse, sest vähemalt oli rahakott koos dokumentidega võõrast linnast leitud, jess!
Teise öö olime Jersey's selle koha lähedal, kus kontsert, mille pärast me üldse Jersey'sse sõitsime, toimus. Jaana ja Dagne sõbrad mängivad mõnusat muusikat http://holidaysinlondonmusic.com/intro.cfm
Tegime ennast ilusaks ja mõned dringid ja minek. Väga huvitav ja fun oli ja ilmselgelt sai mõned dringid rohkem tehtud kui oleks pidanud. Pidu lõppes meil gay klubis, kus mina elus esimest korda käisin. See asus meie hotelli küljes ajee.... aelevad mehed ning Getter ja Merks kahekesi tantsuplatsil :).
Hommikul pakkisime uuesti oma 17 asja ja produktid kokku ja plaanisime minema hakata, aga tuli hoopis välja, et lähme bändi ja sõpradega lõunale. Eriti fun ja perekondlik lõuna oli. See eest kojusõit oli pikk ka väsitav.
Jersey kolmapäev.
Kui mitu päeva peaks ikka vahele jätma, et uuesti 5h sõit ette võtta ja Jresey'sse sõita? Eeeem... mitte väga mitu kui Getteril Jaanal ja Merksil on vaba päev ja parasjagu toimub just see sama kontsert New Yorkis. Mõeldud tehtud, aga keegi ei hoiatanud, et ilm nii halvaks läheb, et meie õilis plaan, öösel kenast tagasi sõita, luhta läheb. Ilm oli nii halb, et sadas ekstra palju lund ja jäidet ning siis kõigele muule lisaks jäi ilma tõttu ka kontsert ära. Great! Aga tegelikult polnud asi nii hull, sest saime väikse privaat kontserdi ja nalja sai ka super palju! Vara hommikul sõitma hakkamisest ei tulnud ka midagi välja, sest parkla oli puhtaks lükkamata ja auto ei liikunud kusagile. Umbes pool 8 saime liikuma hakata, meil oli kõigil ikkagi plaan tööle jõuda, mina küll pidin oma hommikul 8se tööotsa ära jätma. Aga üllatus üllatus... istusime New Yorkis 2,5 h liikluses kinni, heal juhul sada meetrit liikusime selle aja jooksul kokku. Kõigil oli pissi häda ja nii villand ühe koha peal passimisest, et lausa hulluks võis minna, oli ju veel teada , et meil on üle 4h sõita.. ajeeeeeeee. Kella 3ks jõudsime lõpuks koju, hullumaja. Aga no kui nüüd asjad kokku võtta ja see liikluses passimine ja see, et keegi meie peale pahane poleks olnud, siis oli ikkagi eriti vahva üritus :). Love you all!
Tööst räägin järgmises postituses, sest tegelikult me teeme ikkagi ju tööd ka!
Tervitab ka!
Mäel.
Mingi päev käisime Jaana ja tema paari lapsega mäel. Ma polnud ju eriti kaua endale lauda alla saanud ja tunne oli kohe eriti hea.
Mind ajab ikka nii naerma kuidas ameeriklased on sellised ehtsad ameeriklased, keda te kõik filmides näinud olete. Lähed mäele, ja peale selle, et nad enamus seal suusatavad, leiad sealt teksapükste ja villaste kampsunitega sõitjaid. Naer lihtsalt tuleb peale!!!
New Jersey nädalavahetus.
Pakkisime on 17 asja ja palju produkte kokku ja asusime reede õhtul teele. Peatuse tegime Yonkersis, seal ööbisime ka halloweeni ajal, et ei peaks öösel sõitma.
Hommiku pidime kohe Jersey poole teele asuma, aga tuli välja, et Dee oma oli rahakoti, tee peal peatuse tehes, ära kaotanud, aga eriti aus ja hea inimene helistas, et oli selle eile õhtul leidnud. Otse Jersey'sse sõitmise asemel tuli meil hoopis 3h edasi-tagasi trip teha ja alles siis saime hakata Jresey poole sõitma. Aga polnud hullu üldse, sest vähemalt oli rahakott koos dokumentidega võõrast linnast leitud, jess!
Teise öö olime Jersey's selle koha lähedal, kus kontsert, mille pärast me üldse Jersey'sse sõitsime, toimus. Jaana ja Dagne sõbrad mängivad mõnusat muusikat http://holidaysinlondonmusic.com/intro.cfm
Tegime ennast ilusaks ja mõned dringid ja minek. Väga huvitav ja fun oli ja ilmselgelt sai mõned dringid rohkem tehtud kui oleks pidanud. Pidu lõppes meil gay klubis, kus mina elus esimest korda käisin. See asus meie hotelli küljes ajee.... aelevad mehed ning Getter ja Merks kahekesi tantsuplatsil :).
Hommikul pakkisime uuesti oma 17 asja ja produktid kokku ja plaanisime minema hakata, aga tuli hoopis välja, et lähme bändi ja sõpradega lõunale. Eriti fun ja perekondlik lõuna oli. See eest kojusõit oli pikk ka väsitav.
Jersey kolmapäev.
Kui mitu päeva peaks ikka vahele jätma, et uuesti 5h sõit ette võtta ja Jresey'sse sõita? Eeeem... mitte väga mitu kui Getteril Jaanal ja Merksil on vaba päev ja parasjagu toimub just see sama kontsert New Yorkis. Mõeldud tehtud, aga keegi ei hoiatanud, et ilm nii halvaks läheb, et meie õilis plaan, öösel kenast tagasi sõita, luhta läheb. Ilm oli nii halb, et sadas ekstra palju lund ja jäidet ning siis kõigele muule lisaks jäi ilma tõttu ka kontsert ära. Great! Aga tegelikult polnud asi nii hull, sest saime väikse privaat kontserdi ja nalja sai ka super palju! Vara hommikul sõitma hakkamisest ei tulnud ka midagi välja, sest parkla oli puhtaks lükkamata ja auto ei liikunud kusagile. Umbes pool 8 saime liikuma hakata, meil oli kõigil ikkagi plaan tööle jõuda, mina küll pidin oma hommikul 8se tööotsa ära jätma. Aga üllatus üllatus... istusime New Yorkis 2,5 h liikluses kinni, heal juhul sada meetrit liikusime selle aja jooksul kokku. Kõigil oli pissi häda ja nii villand ühe koha peal passimisest, et lausa hulluks võis minna, oli ju veel teada , et meil on üle 4h sõita.. ajeeeeeeee. Kella 3ks jõudsime lõpuks koju, hullumaja. Aga no kui nüüd asjad kokku võtta ja see liikluses passimine ja see, et keegi meie peale pahane poleks olnud, siis oli ikkagi eriti vahva üritus :). Love you all!
Tööst räägin järgmises postituses, sest tegelikult me teeme ikkagi ju tööd ka!
Tervitab ka!
Monday, January 31, 2011
Ma ei tea, kuidas see vahe nii pikaks venis.
See, et ma siia maailma kaua midagi kirjutanud ei ole, ei tähenda, et ma sellele palju mõelnud poleks.
Viimase postitusega olen muidugi veel Guatemalas, väga inetu minust... ma tean, ma tean.
Ma püüan seda nüüd parandada ja natuke meenutada, mis siin vahepeal toimunud on.
Kui me oma vabatahtliku töö ära lõpetsime, mis oli väga südamlik, armas ja pisaraid sai ka valatud, siis oli meil veel üks nädal jäänud. Sellel viimasel nädalal sõitsime me bussiga Salvadori. Guatemala pealinnast Salvadori pealinna San Salvadori ja sealt edasi bussiga ookeani äärde ühte pisikesse, imepisikesse ookeani äärsesse külla. Seal olid meil ka ühed Antigua aegsed sõbrad juba ees.
Aga ega me seal suurt eriliste ei teinud, logelesime ja saime uusi sõpru, kohalike Tarzaneid 16 bäkkidega (surfamine teeb imesid) ja palju uusi erinevalt huvitavaid seiklusi. Näiteks võin tuua, et mul õnnestus napilt põlema minna.... tegelikult ega ma ise ennast otseselt põlema ei tahtnud panna, aga rakett põrkus vastu seina ja põletas mu pluusi seljale augu. Juuksed jäid alles, jumal tänatud :)
Seal olime vist 4 päeva ja siis sõitsime tagasi Antiguasse, et oma viimased chillimised seal ära teha ja kodinad kokku pakkida.
Laupäev oli meie viimane välja minemise õhtu, kus tutvusime järjekordselt austraallastega, nad ka ikka jõuavad igale poole, ja oli üüüber fun õhtu. Pühapäev oli meie täiesti viimane õhtu selles eriti lahedas Kesk-Ameerika linnas Antiguas.
Päeval käisime veel mingeid sisseoste tegemas ja siis pakkisime asju.
Õhtul läksime õhtusöögile ühe vanema meesterahvaga, nii umbes 60+, John. Tuttavaks saime temaga eelnev päev toidupoes. Kui Merks kellegagi jutustades kõva häälega ütles, et oleme Eestist pärit. Ta ise oli pärit Kanadast ja kunagi Rootsis töötades ka Eestis käinud. Kutsus meid kohe õhtusöögile ja tahtis niisama jutustada, andis oma nimekaardi ja leppisimegi õhtusöögi pühapäevaks kokku.
Enne õhtusöögile minekut tegin veel googlest kerget uuringut, et mis mees ta selline on. Päris huvitav mees oli, töötas Kanada saatkonnas ja oli saanud igasuguseid teenete märke ja auhindu, isegi Inglise Kuningannalt. Tõotas tulla põnev õhtusöök.
Seda see oli ka, valisime ühe eriti hubase ja pisikese restorani ja rääkisime elust ja olust ja igaüks sai oma loo ära rääkida. Tema oli igast põnevaid maailma asju korda saatnud ning omas eestlastest sõpru ja tegi meist tõendusmaterjaliks pilti ka :D
Igatahes meie viimased päevad Antiguas olid eriti mõnusad!
Üleüldse olin/olen ma ülimalt rahul, et see trip ette sai võetud ja kogu see raha mis sinna kulus, oli saja protsendiliselt seda väärt.
... jätkub :)
Viimase postitusega olen muidugi veel Guatemalas, väga inetu minust... ma tean, ma tean.
Ma püüan seda nüüd parandada ja natuke meenutada, mis siin vahepeal toimunud on.
Kui me oma vabatahtliku töö ära lõpetsime, mis oli väga südamlik, armas ja pisaraid sai ka valatud, siis oli meil veel üks nädal jäänud. Sellel viimasel nädalal sõitsime me bussiga Salvadori. Guatemala pealinnast Salvadori pealinna San Salvadori ja sealt edasi bussiga ookeani äärde ühte pisikesse, imepisikesse ookeani äärsesse külla. Seal olid meil ka ühed Antigua aegsed sõbrad juba ees.
Aga ega me seal suurt eriliste ei teinud, logelesime ja saime uusi sõpru, kohalike Tarzaneid 16 bäkkidega (surfamine teeb imesid) ja palju uusi erinevalt huvitavaid seiklusi. Näiteks võin tuua, et mul õnnestus napilt põlema minna.... tegelikult ega ma ise ennast otseselt põlema ei tahtnud panna, aga rakett põrkus vastu seina ja põletas mu pluusi seljale augu. Juuksed jäid alles, jumal tänatud :)
Seal olime vist 4 päeva ja siis sõitsime tagasi Antiguasse, et oma viimased chillimised seal ära teha ja kodinad kokku pakkida.
Laupäev oli meie viimane välja minemise õhtu, kus tutvusime järjekordselt austraallastega, nad ka ikka jõuavad igale poole, ja oli üüüber fun õhtu. Pühapäev oli meie täiesti viimane õhtu selles eriti lahedas Kesk-Ameerika linnas Antiguas.
Päeval käisime veel mingeid sisseoste tegemas ja siis pakkisime asju.
Õhtul läksime õhtusöögile ühe vanema meesterahvaga, nii umbes 60+, John. Tuttavaks saime temaga eelnev päev toidupoes. Kui Merks kellegagi jutustades kõva häälega ütles, et oleme Eestist pärit. Ta ise oli pärit Kanadast ja kunagi Rootsis töötades ka Eestis käinud. Kutsus meid kohe õhtusöögile ja tahtis niisama jutustada, andis oma nimekaardi ja leppisimegi õhtusöögi pühapäevaks kokku.
Enne õhtusöögile minekut tegin veel googlest kerget uuringut, et mis mees ta selline on. Päris huvitav mees oli, töötas Kanada saatkonnas ja oli saanud igasuguseid teenete märke ja auhindu, isegi Inglise Kuningannalt. Tõotas tulla põnev õhtusöök.
Seda see oli ka, valisime ühe eriti hubase ja pisikese restorani ja rääkisime elust ja olust ja igaüks sai oma loo ära rääkida. Tema oli igast põnevaid maailma asju korda saatnud ning omas eestlastest sõpru ja tegi meist tõendusmaterjaliks pilti ka :D
Igatahes meie viimased päevad Antiguas olid eriti mõnusad!
Üleüldse olin/olen ma ülimalt rahul, et see trip ette sai võetud ja kogu see raha mis sinna kulus, oli saja protsendiliselt seda väärt.
... jätkub :)
Thursday, December 2, 2010
Nipet näpet.
Viimased päevad tööl on läinud eriti rahulikult. Eelmise nädala neljapäeval ja reedel käisime, ükspäev lastega ja teine päev lasteta, matkamas. Kõrgel ja ilusa vaatega. See nädal oleme tegelenud rohkem niiöelda ehitustöödega: värvinud, lihvinud, kraapinud. Lastele riiulid, lauad ja kõikvõimalikud kooliks vajalikud asjad. Olengi siin ülepeakaela värviga koos. Aga meil on hästi mõnus seltskond. Hispaania, Austraalia, Kanada, Saksamaa, Ameerika ja meie :)
Ma vist pole maininud, et siin pole eriti liiklusmärke. Olen näinud stop-, ühesuunaline- ja kahesuunalisemärki. Kiirusepiirangu märke pole ka veel trehvanud. Autodesse topitake tavaliselt nii palju inimesi kui mahub või parasjagu vaja on, piirangut ilmselt pole ka sellele.
Järgmine mainimisväärt asjaolu on see, et lapsed ripuvad tisside otsas, KUSIGANES, ma nüüd ei naljata. Neile on see normaalne, et oled kirikus, laps on tissi otsas, räägid preestriga pihitoolis juttu, laps tissi otsas, tänaval jalutab vastu, laps tissi otsas, pargis, bussis no ikka ükskõik kus kohas, võite ainult fantaasial lennata lasta, nad ei vali kohta ega ka mitte aega. Minule kõige veidram oli, kui me käisime laste kodusid külastamas, ja ema lükkas oma kahe aastase lapse vestluse käigus tissi otsa.
Lastevankreid siin ei kasutada, selle aja jooksul olen vist heal juhul 4 vankrit/käru näinud, värsked väiksed beebid on lihtsalt paksu tekiga süles ja vähe vanemad, umbes kuni 3 aastani, kantakse rätikuga seljas või kohupeal, kus parasjagu ruumi on. Sest teadagi kõik asjad käivad rätikuga selga või peapeale. Peapeale pakitakse vahel uskumatult suured pambud, aga nad harjutavad seda juba väiksest peale, nii et pole imestada. Tasakaalu tunnetus on super.
Homme on meil viimane päev laste juures, mis saab kurb olema, juba tean ette. Lapsed on ikka päris armsaks saanud ja tundub, et ka meie neile. Siis jääb veel üks nädal, mil kavatseme natuke ringi vaadata, sest pole väga saanud seda teha ja siis juba koju me tulemegi.
Tervitused päikeselisest Antiguast!
G.
Ma vist pole maininud, et siin pole eriti liiklusmärke. Olen näinud stop-, ühesuunaline- ja kahesuunalisemärki. Kiirusepiirangu märke pole ka veel trehvanud. Autodesse topitake tavaliselt nii palju inimesi kui mahub või parasjagu vaja on, piirangut ilmselt pole ka sellele.
Järgmine mainimisväärt asjaolu on see, et lapsed ripuvad tisside otsas, KUSIGANES, ma nüüd ei naljata. Neile on see normaalne, et oled kirikus, laps on tissi otsas, räägid preestriga pihitoolis juttu, laps tissi otsas, tänaval jalutab vastu, laps tissi otsas, pargis, bussis no ikka ükskõik kus kohas, võite ainult fantaasial lennata lasta, nad ei vali kohta ega ka mitte aega. Minule kõige veidram oli, kui me käisime laste kodusid külastamas, ja ema lükkas oma kahe aastase lapse vestluse käigus tissi otsa.
Lastevankreid siin ei kasutada, selle aja jooksul olen vist heal juhul 4 vankrit/käru näinud, värsked väiksed beebid on lihtsalt paksu tekiga süles ja vähe vanemad, umbes kuni 3 aastani, kantakse rätikuga seljas või kohupeal, kus parasjagu ruumi on. Sest teadagi kõik asjad käivad rätikuga selga või peapeale. Peapeale pakitakse vahel uskumatult suured pambud, aga nad harjutavad seda juba väiksest peale, nii et pole imestada. Tasakaalu tunnetus on super.
Homme on meil viimane päev laste juures, mis saab kurb olema, juba tean ette. Lapsed on ikka päris armsaks saanud ja tundub, et ka meie neile. Siis jääb veel üks nädal, mil kavatseme natuke ringi vaadata, sest pole väga saanud seda teha ja siis juba koju me tulemegi.
Tervitused päikeselisest Antiguast!
G.
Subscribe to:
Posts (Atom)