Eesti maja ja kohalik lokaal.

Eelmine neljapäev käisime Sydney Eesti Majas väikese tasu eest süüa tegemas. Tavaliselt on neil head vabatahtlikud, kellel oma neljapäevaga midagi targemat teha pole, seal süüa tegemas, aga kuna me oleme töötud, siis kasseerisime selle eest ka mõned kopikad sisse.
See näeb välja siis nii, et mingi paar inimest valmistab seal Eesti toite, siis üks neiu müüb seal neid, mitte kõige odavama raha eest, nendele eestlastele, kes Eesti toitudest puudust tunnevad ja neid kodus ise teha ei viitsi ja muidugi ka seltskond. Tavaliselt on seal suht üks ja sama seltskond ja enamus jaolt vanemad inimesed, aga käib ikka noori ja toredaid peresid ka. Kes selle asjaga seal majandab, seda ma täpset ei tea, ma pole viitsinud sellesse väga süveneda. A meil oli väga lõbus, tegime kapsast-hakklihaga ja siis vanaema õunakooki. Ja kuna me köögi-katasid mängisime, siis me söögi ega alkoholi eest maksma ei pidanud ja õhtu veniski üsna toredalt, teiste eestlaste seltsis, järgmisse päeva.

Unustasin mainida, et vahepeal, teisipäeval, tulid meie eestlastest sõbrad ka siia Manly'sse mõneks ajaks. Joel, Keijo ja Sam, neid olid tore näha!

Kohalikus lokaalis, käisime peaaegu, et esimest korda siin olles, alles reedel. Läksime Joeli, Keijo ja Sami juurde veini jooma ja hiljem kohtasime meie Uus-Meremaa sõpra Sami, kelle seltskonnaga me hängisime. Kohalik pubi ja siis klubi, mis asub meie kodus üle tee, võib vist öelda, et olid ka üsna toredad.

Laupäeval tulid meie eesti poisid meie poole õhtusööki tegema, kuna neil pole enda elamises pliiti ja nad igatsesid sooja toidu järele. Hea söök ja mõnus lebo!
Pühapäeval, ehk siis eile, käisime Merksi, Joel ja Samiga väiksemal matkal. Vihma sadas pm terve see aeg ja väga ilusaid pilte ei saanud, aga me lähme sinna kindlasti veel!

Ja meil sajab ja sajab ja tormab ka!
Tervitab vihmasest Manly'st!

Kolinud/elanud sisse!

Täpselt nädala oleme oma uues kodus elanud. Kolisime kahe Brasiilia kuti juurde, kellest üks on üliõpilane ja teine vabakutseline fotograaf.
Kuttidest paari sõnaga, et on täitsa mõistlikud, viisakad ja hoolitsevad. Ikka pakuvad küpsist ja teed. Nõud on alati enda järelt pestud, üks neist küll jätab prill-lauda üles, selle tuvastasime ka juba ära kumb, aga no pole lugu, elame üle! Elutuba, köök ja vannituba on jagamisel.
Meil Merksiga on nariga tuba ja suurte akendega, et ilma kõrvatroppideta väga magada ei saa, kuna elame ikka täiesti selle linnaosa keskpunktis. Paar esimest ööd oli nii külm, et pidi dressipükste ja pusaga magama, paar järgmist ööd lihtsalt kodus ei ööbinud ja nüüd on meil elektriradikas. Moodne!
Mina pole endale veel tööd leidnud. Olen küll mõnel lapsehoidmise pakkumisega kokku saanud ja maile vahetanud, aga üldsiselt ei sobi neile, et mul pole kas autot või ma ei plaani siia järgmiseks 10ks aastaks jääda. No vot siis. Homme läheb jagab ettekandjia Cv'sid, sellesmõttes, et igaks tööks on ikkagi oma CV, kui tahad tööle saada, siis luuleta elu eest. Ma pole veel selles luiskamise osas nii osav olnud.
Merksil on natuke tööd. Ta sai Kaisu, tüdruk kelle juures me esimesed nädalad veetsime, kaudu hooldama ühte eestlasest 93aastast naisterahvast, 2 korda nädalas ja siis ta ise leidsin endale veel üks päev nädalas koristamise töö. Ajab asja ära.

Pöidlad pihku!

Back to back.

Natuke kurvemad, pisaratega, ja mitte nii kurvad head-aega ütlemised.
Bussile ja Bostonisse, lennud läksid nii libedalt, et peaaegu ise ka ei uskunud. Kõige pikem ootamine oli vist 3h, kokku 4 lendu, 23h kokku lennukis ja laupäeva lõuna ajal jõudsime Sydney lennujaama. Merksi sõbrad tulid meile lennujaama vastu, Super!
Natuke muljetasime, pesud ja kerged uned, ikkagi 15h on ajavahe ja öö-päev on ära vahetatud. Pühapäev oli tutvu Sydneyga päev, mõnus, hakkas meeldima.
... kaks nädalat on nüüd kohe möödas ja ikka veel oleme siin. Kui kõik hästi läheb saame lähipäevadel oma kodu, sellest katsumusest räägin varsti lähemalt.

Sydney.

Avacado cheesecake for J's Birthday!

Portland in april.


Atlanta in February.

Band camp.

Tuleb.Läheb.

Atlantas käidud, autoga.
Tööd ei teinud, lõbutses.
Lund ei olnud, linnud laulsid,
päike oli kõrgemal, rohi oli rohelisem.
Bändi proov.
Nädal kevadet, New York City,
tagasi talve tavalisse.

Töölt koju, kodust trenni, trennist koju.
Töölt koju, klaas veini, magama.
Töölt koju, otse voodisse.
Veel tööd.

Bostonis Zoe juures.
Portlandis hotellis.
Kaks nädalavaetust mullis.

Tööd on tehtud,
piletid on ostetud.
Nädal ja päevi on jäänud -ülipika lennuni,
maanduma peaks Sydney's 7mai.

Mis oli, oli vahva!
Mis tuleb, ei tea!

Aega võttis, minuteid kümneid, natuke rohkem.
Kümnendal selgus, et kui suureks saan,
luuletajat minust kindlasti ei saa!


Ilusat kevadet! :)

fotod.

Tagasi Ameerikas.

Kui oma eluga midagi targemat ettevõtta pole, siis tuleb reisida! Ja kui te nüüd kõik hästi järgi mõtlete, siis on see igati põnev tegevus ja nagu kõik armastavad öelda: Millal sa siis veel reisid kui noorena?! So.. here I'm again!

Mäel.

Mingi päev käisime Jaana ja tema paari lapsega mäel. Ma polnud ju eriti kaua endale lauda alla saanud ja tunne oli kohe eriti hea.
Mind ajab ikka nii naerma kuidas ameeriklased on sellised ehtsad ameeriklased, keda te kõik filmides näinud olete. Lähed mäele, ja peale selle, et nad enamus seal suusatavad, leiad sealt teksapükste ja villaste kampsunitega sõitjaid. Naer lihtsalt tuleb peale!!!

New Jersey nädalavahetus.

Pakkisime on 17 asja ja palju produkte kokku ja asusime reede õhtul teele. Peatuse tegime Yonkersis, seal ööbisime ka halloweeni ajal, et ei peaks öösel sõitma.
Hommiku pidime kohe Jersey poole teele asuma, aga tuli välja, et Dee oma oli rahakoti, tee peal peatuse tehes, ära kaotanud, aga eriti aus ja hea inimene helistas, et oli selle eile õhtul leidnud. Otse Jersey'sse sõitmise asemel tuli meil hoopis 3h edasi-tagasi trip teha ja alles siis saime hakata Jresey poole sõitma. Aga polnud hullu üldse, sest vähemalt oli rahakott koos dokumentidega võõrast linnast leitud, jess!
Teise öö olime Jersey's selle koha lähedal, kus kontsert, mille pärast me üldse Jersey'sse sõitsime, toimus. Jaana ja Dagne sõbrad mängivad mõnusat muusikat http://holidaysinlondonmusic.com/intro.cfm

Tegime ennast ilusaks ja mõned dringid ja minek. Väga huvitav ja fun oli ja ilmselgelt sai mõned dringid rohkem tehtud kui oleks pidanud. Pidu lõppes meil gay klubis, kus mina elus esimest korda käisin. See asus meie hotelli küljes ajee.... aelevad mehed ning Getter ja Merks kahekesi tantsuplatsil :).
Hommikul pakkisime uuesti oma 17 asja ja produktid kokku ja plaanisime minema hakata, aga tuli hoopis välja, et lähme bändi ja sõpradega lõunale. Eriti fun ja perekondlik lõuna oli. See eest kojusõit oli pikk ka väsitav.

Jersey kolmapäev.

Kui mitu päeva peaks ikka vahele jätma, et uuesti 5h sõit ette võtta ja Jresey'sse sõita? Eeeem... mitte väga mitu kui Getteril Jaanal ja Merksil on vaba päev ja parasjagu toimub just see sama kontsert New Yorkis. Mõeldud tehtud, aga keegi ei hoiatanud, et ilm nii halvaks läheb, et meie õilis plaan, öösel kenast tagasi sõita, luhta läheb. Ilm oli nii halb, et sadas ekstra palju lund ja jäidet ning siis kõigele muule lisaks jäi ilma tõttu ka kontsert ära. Great! Aga tegelikult polnud asi nii hull, sest saime väikse privaat kontserdi ja nalja sai ka super palju! Vara hommikul sõitma hakkamisest ei tulnud ka midagi välja, sest parkla oli puhtaks lükkamata ja auto ei liikunud kusagile. Umbes pool 8 saime liikuma hakata, meil oli kõigil ikkagi plaan tööle jõuda, mina küll pidin oma hommikul 8se tööotsa ära jätma. Aga üllatus üllatus... istusime New Yorkis 2,5 h liikluses kinni, heal juhul sada meetrit liikusime selle aja jooksul kokku. Kõigil oli pissi häda ja nii villand ühe koha peal passimisest, et lausa hulluks võis minna, oli ju veel teada , et meil on üle 4h sõita.. ajeeeeeeee. Kella 3ks jõudsime lõpuks koju, hullumaja. Aga no kui nüüd asjad kokku võtta ja see liikluses passimine ja see, et keegi meie peale pahane poleks olnud, siis oli ikkagi eriti vahva üritus :). Love you all!

Tööst räägin järgmises postituses, sest tegelikult me teeme ikkagi ju tööd ka!

Tervitab ka!