Algus.

Äratus 5.15. Otepää-Tartu (aitäh Kaspar). Hommikusöök vantsi juures. 10.00 Tartu-Tallinn. Hea raamat. Null Punkt (aitäh Birgit). Aitäh Britt laadija eest. Kallistab. Check in-2h. 14.50 start. Üle pilvide ja päike pimestas. Anti kommi, 20 min ja juba maandub. Tugev värin. Buss, metroo. Tädi pere võtab vastu, hea kohv ja palju juttu. Mehhiko lasanje. Saabub Merks. Veel lasanjet. Tequila kokteil-sissejuhatus Kesk-Ameerikasse (maitseb!). Kohv, kook. Punane vein ja juttu jätkub kauemaks. Kell 1.30 voodisse. Raamat ja kell 3 magama. Äratus 9.00. Pesu. Hommikusöök. Kohv Kook. Aitäh Evelin Aivo Isabel! Metroo, buss. 12.10 lennujaam. Tasuta wifi.
13.25 saab pardale.
Head reisi! New York New York.
Muah.

Nädal jäänud...

Guatemala on riik Kesk-Ameerikas. Piirneb Mehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Riigil on väljapääs Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile. Riigi pindala on 108 889 km² ning rahvaarv 13 276 517.
Guatemala oli keskuseks iidsele maiade tsivilisatsioonile, mis õilmitses ajavahemiksu 300 kuni 900 pKr. Peaaegu pooled Guatemala elanikud on maiade ja teiste indiaanlaste järeltulijad. Ülejäänud poole elanikkonnast moodustavad mestiitsid. Esivanemate kombeid peetakse au sees, eriti maaelanike hulgas.




Guatemalas esineb pidevalt nii maavärinaid kui ka vulkaanipurskeid. Seal kasvab ka Kesk-Ameerika ulatuslikum puutumata vihmametsa massiiv. Peaaegu kaks kolmandikku Guatemalast on kaetud mägedega.
Kuigi riik asub troppikavööndis, muudavad jahedad hoovused ja kõrgusvööndilisus Guatemala klimaatilised tingimused väga mitmekesisteks. Vaikse ookeani rannikul võib keskmine temperatuur olla üle 30°C, samas kui 1800m kõrgematel mägismaadel jääb see pigem 10°C ja 16°C vahele.



40% tööealisest elanikkonnast on leidnud rakendust põllumajanduses. Kohaliku turu tarbeks kasvatatakse tera- ja puuvilju ning peamiseks ekspordiartikkliks on kohv. Guatemala on üks maailma suuremaid kardemoni tootjaid. Igal aastal raiutakse puidu ja põllumaade rajamise eesmärgil maha ligikaudu 1.7% Guatemala ülimalt liigirikastest vihmametsadest.Pärast aastakümneid väldanud diktatuure ja veriseid kodusõdasid valitseb Guatemalas hetkel rahu, ent riigis on suuri probleeme tervishoiu ja hariduse vallas. Näiteks 39% täiskasvanud naistest ei oska lugeda ega kirjutada.




Tänu paduvihamdele tekkis Guatemala pealinnas Guatemala City's maa vajumine, õnneks keegi kannatada ei saanud :)



La Antigua Guatemala, linn, kuhu meie läheme.

Home feels good...

Viimased postitused on aegade tagused ja ma ei saa lubada, et ma ennast tulevikus parandan, aga kuna ees on võib-olla suuremad katsumused kui varem, siis ehkehkehk....

Olen kannatamatult valmis minekuks :)

Pere ja sõbrad on endiselt sama armsad!!!!

Kõhukott sai vahetatud seljakoti vastu.

Oma plaanidest olen ma siin juba jutustanud varemgi, aga asjad on nüüd nii kaugel, et homme alustame oma trippi

Perthist.
Täna oli viimane päev kus ajasime linna peal asju, saime Bali viisad kätte ja käisime isegi ühes Perthis suuremas

Kunsti Galeriis. Kindluse mõttes ostsime endale pipra gaasid... hommikul netist uurisin, et see on ainult siin

osariigis lubatud, mis pani natukene mõtlema, aga muidu ei põe... oleme siiski positiivselt häälestatud.
Aga plaan näeb siis ette, et hääletame homme Geraldtoni, mis on Perthis umbes 5h kaugusel, veedame öö seal ja hommikul alustame hääletamist Monkey Mia´sse, mis on samuti umbes 5h kaugusel. Sealt edasi, kui me kedagi kellega üles poole minna ei leia, siis ilmselt peame bussi võtma, sest hääletamine seal kõrgemal võib olla natukene liiga

ohtlik...aborigeenid ja muud igavusest segaseks läinud inimesed :D

Merks tegi süüa, lähen pugin kõhu täis ja hakkan pakkima.

Järgmine sissekanne tuleb, siis kui tekib võimalus arvutit kasutada.

PS! Kõhukotte kandsime me puid treenides.

Olge vahvad!

G.

Talvine Manjimup.

Külmkülmkülm... no ikka nii, et vahepeal on öösel miinused, päeval on vast 16 soojakraadi koos päikesega ja vihmutab oma jagu. Põhimõtteliselt varbad ikka enamjaolt külmetavad.
Õunad on meil selleks aastaks korjatud, juba kuu aega tagasi lõpetasime hooaja. Viimase kuu oleme teinud sellist asja nagu tree training ehk siis aitame noortel puudel õigesti kasvada, seome ja lõikame oksi. Midagi huvitavat see pole, lihtsalt üks igav ja tuim töö.
Eelmine nädal võtsime kaks vaba päeva, mis olid meil üle teab mis kuu vabad päevad, koos nädalavahetusega 4 vaba päeva järjest. Sõitsime selleks ajaks Perthi ja veetsime seal Merksi ja teiste toredate inimestega mõnusalt aega.

Igatahes plaan on nüüd kahe nädala pärast siit lõplikult sääred teha, sest tegelikult on nii villand juba sellest kohast, et varsti ajab juba oksendama :D!!! No kui päris aus olla, siis meil on siin ikka väga lõbus olnud, aga no enam lihtsalt ei jõua, nüüd tahaks puhata ja mängida :).
Alustame sellest, et läheme Perthi. Seal on meil natuke vaja paberimajanduse ja igasuguste teiste asjadega tegeleda, et enne põhja trippimist kõik asjad perfektselt korras oleksid. No ja siis hakkamegi üles põhja poole liikuma, pole teada veel päris täpselt millega, aga kas hääle või siis otsime kuultustelt kas keegi vajab reisi seltskonda üles põhja poole. Välja peame jõudma Darwinisse ja kuupäevaks peab olema vähemalt 11 august, sest siis läheb meil lend Indoneesiasse Bali saarele, kus me kavatseme olla täpselt 1 kuu ja 1 nädal. Täpne tegevuskava pole veel selge, aga lõbus saab meil kindlasti olema!!
Kojulend Balilt läheb 15 september ja 16nda õhtuks oleme Tallinnas, vupiduuu... kõik tahtjad võivad vastu tulla, meil poleks selle vastu midagi, eksole armsad sõbrad ja pereliikmed :D.

Loodetavasti kirjutan siit ära minnes natuke tihedamini kuidas ja mis toimub!

Tervitused teile sinna sooja Eesti suvesse!
Olge vahvad!
G.

Meie aadress.

...siin mõned uurisid, et meile joonistusi saata ;)

PO Box 588
Manjimup 6258
WA
Australia

Päris metsa elu.

Tervist tervist!
Täna sai umbes täpselt 3 nädalat siin vahvas Manjimup´us elatud...metsas metsas päris metsas.
Siia tulek läks kenasti, päris täpselt enam ei mäletagi, sest see oli ju peaaegu kuu aega tagasi.
2 lendu ja Perthis me olimegi, nädalavahetuse veetsime seal ringi chillides ja pühapäeal istusime Manjimupu bussile. Kui õigesti mäletan siis bussisõit siia kestis 5h, Karl (sõber keda teame Eestist) tuli meile bussile vastu, hostel on Manjimupu pisikesest linnast 10km kaugusel metsade keskel.
Sisse astusime, siis kuulsime õige mitut tere, eestlasi on siin kokku meiega 12, polegi siin olles nii palju eestlasi kohanud. Karli ja Reigo kaudu me siia saimegi ja neil lisaks on veel Reigo tüdruk, Karin ja veel 7 kutti.
hostel on siis selline, mis otsib sulle töö ka ja meie üllatuseks olime kohe järgmisel päeval ka tööl, õunu korjamas. Elu hostelis on päris kreisi, kööki peab jagama vähemalt 50 pilusilmse inimesega, kes armastavad seal väga väga palju aega veeta, veel meeldib neile hästi palju matsuda, nuudleid ja riisi vahet pidamata süüa ja üleüldse olla koguaeg ees oma suurte peadega. Esimene nädal olin ma köögis olles koguaeg väga ärevil ja ilmselt vandusin omajagu, nüüd on kõik juba rahulik... kõigega ju harjub :). Tuba jagame õnneks aind eestlastega ja kõik on väga chill.
Üldiselt on ilm jahe, nagu sügis ikka, pikad riided ja sall kaelas.
Levi meil siin pole, seda käime üle tee kännu otsast püüdmas. Interneti pulk töötab ka ainult seal samas kännu otsas, selle tõttu me väga seda interneti ei kasutagi. Tegelikult saab osta ka, aga see maksab 10 dollarit 1,5h ehk siis üürtult kallis, aga vahest lubame endale ka seda :D
Aga õunu korjame nüüd teises kohas, koos teiste eestlastega, kus palka saab nii kuidas korjata jõuad. Põhimõtteliselt iga tööpäev on üks suur võistlus. Meil on kolm kolmest eesti tiimi ja koguaeg on üks hõikumine kui palju kellelgi korjatud on... tegelikult meie tiimis on üks pilukas ka, aga no põhimõtteliselt ikkagi eesti tiim. Ärkame hommikuti kell 6, buss väljub 7 ja tööle hakkame 7.30 ja kuni kella 5ni, et õhtuks oleme ikkagi korrlikult väsinud. Toidupoodi viiakse meid teisipäeviti ja neljapäeviti pärast tööd ja laupäeviti on natuke pikem linna päev, aga meie oleme sellel ajal tööl, nii et meile seda pole. Päris teistmoodi elu, aga ei kurda... siiani on kõik hästi.
Ega ma midagi väga kirjutada ei oskagi, kui saab siis üritan millalgi mõned pildid ka üles panna!

Kui õuntest väga villand saab, siis tulen kurdan siia natuke, seniks olge lahedad :)

Igatsen!
G.

End of Airlie life...

Paramparaa.... napilt kuus kuud Airlie Beach´l olemist saab läbi homme, 13.55 kui istume Perthi lennule. Kes veel ei teadnud, siis nüüd teab :)

Viimased nädalad on möödunud eriti mõnusate õhtusöökide ja niisama toredate inimeste seltskonnas. Vahepeal saime endale uue eesti tüdruku ka kõrval tuppa, vahva!
Natuke aega tagasi saabusime lõunasöögilt, mis meie Boss meile korraldas. Võin kindlalt väita, et kõige armsam lõunasöök, mis ma olen kogenud. Ta oli meile teinud vähemalt 7 erinevat magustoitu, pluss soolased võikud ja pirukas ja Merksi tehtud porgandikook....mmmmmm. Kõik tulid ja soovisid meile mõnusat reisi ja üks meie hotelli töötaja joonistas meile pildid ja tegi pisikesed lillekimbud ... lihtsalt vahvaim :) Boss kiitis meid ja ütles, et olime väga head töötajad, lubas meid lennujaama ka viia, kui vaja. Sweet!!!

Perthi kavatseme jääda pühapäevani ja siis sealt edasi sõidame 300km lõuna poole kohta nimega Manjimup (me pole sellele õigele hääldusele veel pihta saanud :D). Seal ootavad meid ees paar sõpra Eestist ja farmi töö (vb hakkame õunu korjama). Farmi tööd peame tegema, siis reaalselt 3 kuud, et saada viisat teiseks aastaks. Aga ärge nüüd pabistage, plaan on vahepeal koju ka tulla.

Täna ootame veel paari sõpra külla ja lähme viimast korda linna peale tantsima. Merks teeb jälle porgandikooki, on küll tubli jah!! :)

Ahjaaa... ja Manjimupus meil pole levi, et kontakteerume, siis ilmselt harvem nii telefoni kui ka interneti teel.

Soovige meile edu ja kirjutame jälle!

Igatsen.
G.

Pildireportaaž.

Tuuli oli üsan tugev :D

Ma väga vabandan oma meeletute kirjavigade ja lauseehituste pärast! Mul polnud aega ise kohe läbi lugeda, panin Kiiresti kõik kirja, mis torust tuli! No ja ega see orkaan paneb käe värisema ka ju :D.
Eile naersime Merksiga ennast pisaratesse kui lugema hakkasime.

Loodame, et nii hullu enam ei juhtu :)

Tervitades
G.