...siin mõned uurisid, et meile joonistusi saata ;)
PO Box 588
Manjimup 6258
WA
Australia
Wednesday, May 19, 2010
Päris metsa elu.
Tervist tervist!
Täna sai umbes täpselt 3 nädalat siin vahvas Manjimup´us elatud...metsas metsas päris metsas.
Siia tulek läks kenasti, päris täpselt enam ei mäletagi, sest see oli ju peaaegu kuu aega tagasi.
2 lendu ja Perthis me olimegi, nädalavahetuse veetsime seal ringi chillides ja pühapäeal istusime Manjimupu bussile. Kui õigesti mäletan siis bussisõit siia kestis 5h, Karl (sõber keda teame Eestist) tuli meile bussile vastu, hostel on Manjimupu pisikesest linnast 10km kaugusel metsade keskel.
Sisse astusime, siis kuulsime õige mitut tere, eestlasi on siin kokku meiega 12, polegi siin olles nii palju eestlasi kohanud. Karli ja Reigo kaudu me siia saimegi ja neil lisaks on veel Reigo tüdruk, Karin ja veel 7 kutti.
hostel on siis selline, mis otsib sulle töö ka ja meie üllatuseks olime kohe järgmisel päeval ka tööl, õunu korjamas. Elu hostelis on päris kreisi, kööki peab jagama vähemalt 50 pilusilmse inimesega, kes armastavad seal väga väga palju aega veeta, veel meeldib neile hästi palju matsuda, nuudleid ja riisi vahet pidamata süüa ja üleüldse olla koguaeg ees oma suurte peadega. Esimene nädal olin ma köögis olles koguaeg väga ärevil ja ilmselt vandusin omajagu, nüüd on kõik juba rahulik... kõigega ju harjub :). Tuba jagame õnneks aind eestlastega ja kõik on väga chill.
Üldiselt on ilm jahe, nagu sügis ikka, pikad riided ja sall kaelas.
Levi meil siin pole, seda käime üle tee kännu otsast püüdmas. Interneti pulk töötab ka ainult seal samas kännu otsas, selle tõttu me väga seda interneti ei kasutagi. Tegelikult saab osta ka, aga see maksab 10 dollarit 1,5h ehk siis üürtult kallis, aga vahest lubame endale ka seda :D
Aga õunu korjame nüüd teises kohas, koos teiste eestlastega, kus palka saab nii kuidas korjata jõuad. Põhimõtteliselt iga tööpäev on üks suur võistlus. Meil on kolm kolmest eesti tiimi ja koguaeg on üks hõikumine kui palju kellelgi korjatud on... tegelikult meie tiimis on üks pilukas ka, aga no põhimõtteliselt ikkagi eesti tiim. Ärkame hommikuti kell 6, buss väljub 7 ja tööle hakkame 7.30 ja kuni kella 5ni, et õhtuks oleme ikkagi korrlikult väsinud. Toidupoodi viiakse meid teisipäeviti ja neljapäeviti pärast tööd ja laupäeviti on natuke pikem linna päev, aga meie oleme sellel ajal tööl, nii et meile seda pole. Päris teistmoodi elu, aga ei kurda... siiani on kõik hästi.
Ega ma midagi väga kirjutada ei oskagi, kui saab siis üritan millalgi mõned pildid ka üles panna!
Kui õuntest väga villand saab, siis tulen kurdan siia natuke, seniks olge lahedad :)
Igatsen!
G.
Täna sai umbes täpselt 3 nädalat siin vahvas Manjimup´us elatud...metsas metsas päris metsas.
Siia tulek läks kenasti, päris täpselt enam ei mäletagi, sest see oli ju peaaegu kuu aega tagasi.
2 lendu ja Perthis me olimegi, nädalavahetuse veetsime seal ringi chillides ja pühapäeal istusime Manjimupu bussile. Kui õigesti mäletan siis bussisõit siia kestis 5h, Karl (sõber keda teame Eestist) tuli meile bussile vastu, hostel on Manjimupu pisikesest linnast 10km kaugusel metsade keskel.
Sisse astusime, siis kuulsime õige mitut tere, eestlasi on siin kokku meiega 12, polegi siin olles nii palju eestlasi kohanud. Karli ja Reigo kaudu me siia saimegi ja neil lisaks on veel Reigo tüdruk, Karin ja veel 7 kutti.
hostel on siis selline, mis otsib sulle töö ka ja meie üllatuseks olime kohe järgmisel päeval ka tööl, õunu korjamas. Elu hostelis on päris kreisi, kööki peab jagama vähemalt 50 pilusilmse inimesega, kes armastavad seal väga väga palju aega veeta, veel meeldib neile hästi palju matsuda, nuudleid ja riisi vahet pidamata süüa ja üleüldse olla koguaeg ees oma suurte peadega. Esimene nädal olin ma köögis olles koguaeg väga ärevil ja ilmselt vandusin omajagu, nüüd on kõik juba rahulik... kõigega ju harjub :). Tuba jagame õnneks aind eestlastega ja kõik on väga chill.
Üldiselt on ilm jahe, nagu sügis ikka, pikad riided ja sall kaelas.
Levi meil siin pole, seda käime üle tee kännu otsast püüdmas. Interneti pulk töötab ka ainult seal samas kännu otsas, selle tõttu me väga seda interneti ei kasutagi. Tegelikult saab osta ka, aga see maksab 10 dollarit 1,5h ehk siis üürtult kallis, aga vahest lubame endale ka seda :D
Aga õunu korjame nüüd teises kohas, koos teiste eestlastega, kus palka saab nii kuidas korjata jõuad. Põhimõtteliselt iga tööpäev on üks suur võistlus. Meil on kolm kolmest eesti tiimi ja koguaeg on üks hõikumine kui palju kellelgi korjatud on... tegelikult meie tiimis on üks pilukas ka, aga no põhimõtteliselt ikkagi eesti tiim. Ärkame hommikuti kell 6, buss väljub 7 ja tööle hakkame 7.30 ja kuni kella 5ni, et õhtuks oleme ikkagi korrlikult väsinud. Toidupoodi viiakse meid teisipäeviti ja neljapäeviti pärast tööd ja laupäeviti on natuke pikem linna päev, aga meie oleme sellel ajal tööl, nii et meile seda pole. Päris teistmoodi elu, aga ei kurda... siiani on kõik hästi.
Ega ma midagi väga kirjutada ei oskagi, kui saab siis üritan millalgi mõned pildid ka üles panna!
Kui õuntest väga villand saab, siis tulen kurdan siia natuke, seniks olge lahedad :)
Igatsen!
G.
Wednesday, April 21, 2010
End of Airlie life...
Paramparaa.... napilt kuus kuud Airlie Beach´l olemist saab läbi homme, 13.55 kui istume Perthi lennule. Kes veel ei teadnud, siis nüüd teab :)
Viimased nädalad on möödunud eriti mõnusate õhtusöökide ja niisama toredate inimeste seltskonnas. Vahepeal saime endale uue eesti tüdruku ka kõrval tuppa, vahva!
Natuke aega tagasi saabusime lõunasöögilt, mis meie Boss meile korraldas. Võin kindlalt väita, et kõige armsam lõunasöök, mis ma olen kogenud. Ta oli meile teinud vähemalt 7 erinevat magustoitu, pluss soolased võikud ja pirukas ja Merksi tehtud porgandikook....mmmmmm. Kõik tulid ja soovisid meile mõnusat reisi ja üks meie hotelli töötaja joonistas meile pildid ja tegi pisikesed lillekimbud ... lihtsalt vahvaim :) Boss kiitis meid ja ütles, et olime väga head töötajad, lubas meid lennujaama ka viia, kui vaja. Sweet!!!
Perthi kavatseme jääda pühapäevani ja siis sealt edasi sõidame 300km lõuna poole kohta nimega Manjimup (me pole sellele õigele hääldusele veel pihta saanud :D). Seal ootavad meid ees paar sõpra Eestist ja farmi töö (vb hakkame õunu korjama). Farmi tööd peame tegema, siis reaalselt 3 kuud, et saada viisat teiseks aastaks. Aga ärge nüüd pabistage, plaan on vahepeal koju ka tulla.
Täna ootame veel paari sõpra külla ja lähme viimast korda linna peale tantsima. Merks teeb jälle porgandikooki, on küll tubli jah!! :)
Ahjaaa... ja Manjimupus meil pole levi, et kontakteerume, siis ilmselt harvem nii telefoni kui ka interneti teel.
Soovige meile edu ja kirjutame jälle!
Igatsen.
G.
Viimased nädalad on möödunud eriti mõnusate õhtusöökide ja niisama toredate inimeste seltskonnas. Vahepeal saime endale uue eesti tüdruku ka kõrval tuppa, vahva!
Natuke aega tagasi saabusime lõunasöögilt, mis meie Boss meile korraldas. Võin kindlalt väita, et kõige armsam lõunasöök, mis ma olen kogenud. Ta oli meile teinud vähemalt 7 erinevat magustoitu, pluss soolased võikud ja pirukas ja Merksi tehtud porgandikook....mmmmmm. Kõik tulid ja soovisid meile mõnusat reisi ja üks meie hotelli töötaja joonistas meile pildid ja tegi pisikesed lillekimbud ... lihtsalt vahvaim :) Boss kiitis meid ja ütles, et olime väga head töötajad, lubas meid lennujaama ka viia, kui vaja. Sweet!!!
Perthi kavatseme jääda pühapäevani ja siis sealt edasi sõidame 300km lõuna poole kohta nimega Manjimup (me pole sellele õigele hääldusele veel pihta saanud :D). Seal ootavad meid ees paar sõpra Eestist ja farmi töö (vb hakkame õunu korjama). Farmi tööd peame tegema, siis reaalselt 3 kuud, et saada viisat teiseks aastaks. Aga ärge nüüd pabistage, plaan on vahepeal koju ka tulla.
Täna ootame veel paari sõpra külla ja lähme viimast korda linna peale tantsima. Merks teeb jälle porgandikooki, on küll tubli jah!! :)
Ahjaaa... ja Manjimupus meil pole levi, et kontakteerume, siis ilmselt harvem nii telefoni kui ka interneti teel.
Soovige meile edu ja kirjutame jälle!
Igatsen.
G.
Friday, March 26, 2010
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
Tuuli oli üsan tugev :D
Ma väga vabandan oma meeletute kirjavigade ja lauseehituste pärast! Mul polnud aega ise kohe läbi lugeda, panin Kiiresti kõik kirja, mis torust tuli! No ja ega see orkaan paneb käe värisema ka ju :D.
Eile naersime Merksiga ennast pisaratesse kui lugema hakkasime.
Loodame, et nii hullu enam ei juhtu :)
Tervitades
G.
Eile naersime Merksiga ennast pisaratesse kui lugema hakkasime.
Loodame, et nii hullu enam ei juhtu :)
Tervitades
G.
Tuesday, March 23, 2010
No Tere jälle!
Sain nüüd lõpuks netti.
Kes on kursis, kes ei ole. Meid tabas Tropical cyclone Ului, eesti keeli orkaan Ului.
Hoiatused tulid juba nädal aega enne, aga me väga ei osanud muretseda, sest ei teadnud päris täpselt mida oodata. Igatahes, laupäeval pärast tööd koju minnes, oli terve linna oma äride aknad ära teipinud ja osad isegi aknad kinni löönud. Me muidugi arvasime, et kõik pingutavad kenasti üle, kuna see rahvas siin on juba selline pehmelt öeldes lollike :)
Jäimegi meie põnevusega ootama, mis siis saama hakkab. Aknad me teipima ei hakanud, kuigi kuulsime, et meie naabrid seda tegid. Mängisime kõik kenasti kaarte ja jõime veini, mina, Merks ja Ethan. Siis mingi hetk otsustasime filmi hakata vaatama, see jäi muidugi pooleli, sest elekter läks ära kella 11 paiku õhtul. Tuul oli selleks ajaks ikka nii tugev, et iga normaalne inimene istus kenasti kodus ja ei kaalnudki õue minekut, nii ka meie :). Teadsime, et keskpunkt kiirusega 200km/h peaks meieni jõudma 4 ajal öösel. Me Merksiga vedasime oma madratsid elutuppa, sest meie toas on suursuur aken ja Merks magab muidu akna all, et natuke läks hirmsaks küll kui õue vaatasid. Muidugi oli kott pime, sest elekter ei läinud ainult meil ära, vaid nii umbes 20km raadiuses. Magama jäime enne kella 2 ja ärkasime selle peale kui oli täpselt Ului keskpunktis. Keskpunktis olles tuul ei puhu ja on täielik vaikus. Päris kummaline oli kohe, üksi puu leht ka ei liikunud. Mina muidugi jõudsin enne magama jääda kui see tuul uuesti puhkuma hakkas. Merks püsis üleval ja kuulas kuna uuesti ssee suur tuul peale tuli.
Hommikul ärkasime mingi 7 ajal ja mõtlesime, et läheme nüüd õue ja uurime asja, mis see Ului korda saatis. Aga venitasime ikka mingi 9ni und ja enne 10 olime õues. Kenasti sisse pakitud, sest tuuli oli veel üsan tugev. Kõik surfi huvilised olid ennast varakult üles ajanud ja püüdsid laineid. Puid oli omajagu igalpool juurte ja mitte juurtega maa seest väljas. Meie rannas oli ka üks paat karil, aga tundus, et aknad olid enamus kohtades siiski terveks jäänud. Hiljem kuulsime, et meist mingi 5km kaugusel sadamas oli vähemalt 30 paati karil, mis on ikka väga korralik häving. Meie bossil, kes elab 20km kaugusel purunes kaks akent kodus. Ei läinud kõige paremini.
Pühapäev oli suht error igal pool. Paar üksikut söögikohta oli lahti, mis siis töötasid kas oma generaatoriga või gaasiga. Me tõmbasime ka endale fish and chipsid ligi, sest ega terve päev neid võikusid ka ei suuda ju süüa :)
Nii, aga on nüüd siis juba teisipäeva õhtupoolik. Linna tuli eile õhtul elekter tagasi. Mis on loomulikult imetore, aga veel toredam oleks kui me koju ka kunagi elektri tagasi saaksime. Siin ju on kell 7 juba täiesti kottpime. Praeguseni oleme saanud hakkama küünalde ja minu ipodi kõlariga, mille aku peab 20h. Nüüd tulingi seda ka siia laadima, et kodus päris vaikuses istuma ei peaks. Eile, mängisime Harry ja Jaanikaga meie pool küünlavages kaarte. Mina oleksin välja ka tahtnud minna, aga Merks ei viitsinud. Linnas oli ju vähemalt elekter :D
Tööd meil polnud pühap ega ka mitte esmasp. Täna tööle minnes selgus, et Hotellis lift ei tööta ja võib-olla ei tööta isegi paar nädalat. Täna õnneks väga palju maja peal ringi jooksma ei pidanud. Homme pole meil üldse tööd, sest mingit arvutid ja asjad on erroris. Ei tea täpselt, aga üsna saamatud on austraallased!
Ja vähe sellest, et elektrit pole, pole meil ka telefonil levi. Vahepeal tuleb korraks ja siis kaob jälle ära.
Aga ma hakkan lõpetama praegu. Kui mkunagi elektri tagasi saame koju ja midagi põnevat veel meelde tuleb, siis annan teile teada.
Muidu on meil kõik hästi ja nukrad me pole. Oma suured lihavarud sügavkülmast viisime me oma Hotelli külmikusse, ajee :D
Olge vahvad!
Tervitused napilt muust maailmast ära lõigatud Airlie Beach´lt!
Getter
Kes on kursis, kes ei ole. Meid tabas Tropical cyclone Ului, eesti keeli orkaan Ului.
Hoiatused tulid juba nädal aega enne, aga me väga ei osanud muretseda, sest ei teadnud päris täpselt mida oodata. Igatahes, laupäeval pärast tööd koju minnes, oli terve linna oma äride aknad ära teipinud ja osad isegi aknad kinni löönud. Me muidugi arvasime, et kõik pingutavad kenasti üle, kuna see rahvas siin on juba selline pehmelt öeldes lollike :)
Jäimegi meie põnevusega ootama, mis siis saama hakkab. Aknad me teipima ei hakanud, kuigi kuulsime, et meie naabrid seda tegid. Mängisime kõik kenasti kaarte ja jõime veini, mina, Merks ja Ethan. Siis mingi hetk otsustasime filmi hakata vaatama, see jäi muidugi pooleli, sest elekter läks ära kella 11 paiku õhtul. Tuul oli selleks ajaks ikka nii tugev, et iga normaalne inimene istus kenasti kodus ja ei kaalnudki õue minekut, nii ka meie :). Teadsime, et keskpunkt kiirusega 200km/h peaks meieni jõudma 4 ajal öösel. Me Merksiga vedasime oma madratsid elutuppa, sest meie toas on suursuur aken ja Merks magab muidu akna all, et natuke läks hirmsaks küll kui õue vaatasid. Muidugi oli kott pime, sest elekter ei läinud ainult meil ära, vaid nii umbes 20km raadiuses. Magama jäime enne kella 2 ja ärkasime selle peale kui oli täpselt Ului keskpunktis. Keskpunktis olles tuul ei puhu ja on täielik vaikus. Päris kummaline oli kohe, üksi puu leht ka ei liikunud. Mina muidugi jõudsin enne magama jääda kui see tuul uuesti puhkuma hakkas. Merks püsis üleval ja kuulas kuna uuesti ssee suur tuul peale tuli.
Hommikul ärkasime mingi 7 ajal ja mõtlesime, et läheme nüüd õue ja uurime asja, mis see Ului korda saatis. Aga venitasime ikka mingi 9ni und ja enne 10 olime õues. Kenasti sisse pakitud, sest tuuli oli veel üsan tugev. Kõik surfi huvilised olid ennast varakult üles ajanud ja püüdsid laineid. Puid oli omajagu igalpool juurte ja mitte juurtega maa seest väljas. Meie rannas oli ka üks paat karil, aga tundus, et aknad olid enamus kohtades siiski terveks jäänud. Hiljem kuulsime, et meist mingi 5km kaugusel sadamas oli vähemalt 30 paati karil, mis on ikka väga korralik häving. Meie bossil, kes elab 20km kaugusel purunes kaks akent kodus. Ei läinud kõige paremini.
Pühapäev oli suht error igal pool. Paar üksikut söögikohta oli lahti, mis siis töötasid kas oma generaatoriga või gaasiga. Me tõmbasime ka endale fish and chipsid ligi, sest ega terve päev neid võikusid ka ei suuda ju süüa :)
Nii, aga on nüüd siis juba teisipäeva õhtupoolik. Linna tuli eile õhtul elekter tagasi. Mis on loomulikult imetore, aga veel toredam oleks kui me koju ka kunagi elektri tagasi saaksime. Siin ju on kell 7 juba täiesti kottpime. Praeguseni oleme saanud hakkama küünalde ja minu ipodi kõlariga, mille aku peab 20h. Nüüd tulingi seda ka siia laadima, et kodus päris vaikuses istuma ei peaks. Eile, mängisime Harry ja Jaanikaga meie pool küünlavages kaarte. Mina oleksin välja ka tahtnud minna, aga Merks ei viitsinud. Linnas oli ju vähemalt elekter :D
Tööd meil polnud pühap ega ka mitte esmasp. Täna tööle minnes selgus, et Hotellis lift ei tööta ja võib-olla ei tööta isegi paar nädalat. Täna õnneks väga palju maja peal ringi jooksma ei pidanud. Homme pole meil üldse tööd, sest mingit arvutid ja asjad on erroris. Ei tea täpselt, aga üsna saamatud on austraallased!
Ja vähe sellest, et elektrit pole, pole meil ka telefonil levi. Vahepeal tuleb korraks ja siis kaob jälle ära.
Aga ma hakkan lõpetama praegu. Kui mkunagi elektri tagasi saame koju ja midagi põnevat veel meelde tuleb, siis annan teile teada.
Muidu on meil kõik hästi ja nukrad me pole. Oma suured lihavarud sügavkülmast viisime me oma Hotelli külmikusse, ajee :D
Olge vahvad!
Tervitused napilt muust maailmast ära lõigatud Airlie Beach´lt!
Getter
Sunday, March 14, 2010
Sügis vist.
Viimased kaks päeva on väljas jube suur tuul ja vihm olnud ja kraade näitab ka ainult 25. Tundub, et sügis ongi käes :). Kes veel ei teadnud, siis siin hakkas sügis esimesel märtsil.
Nii palju siis ilmast.
Täna, tuleme siis meie Merksiga töölt, omajagu väsinud, vantsime trepist üles ja keegi ütleb äkki kõrvalt rõdu pealt selges eesti keelest tere. Noo okei, kohe ei saanud aru kas naabripere on meil eesti keele ära õppinud või missasja. Eestlasi kohata pole muidugi siin haruldus, aga meil elab kõrval 30ndates noor pere ja poleks osanud oodata, et nad eestlasi tunnevad. Relika, kes meie naabreid juba mitumitu aastat tunneb, oli taaskord Airlie Beachi saabunud. Abielus austraalasega ja siin varemgi elanud. Tuli siis meie juurde jutustama, vahva! Ja no otseloomulikult, kuna Eesti on ikka eriti väike, siis tunneb ta mu onu, Rauli, ja onu naist, Sigridit, kellega ta on koos koolis ja ülikoolis käinud. Nii, et ootame siin kõik teid külla nüüd :D.
Ahjaa... ja ma pole vist oma uuest korterikaaslasest rohkem rääkinud. Et siis väga tore, sõbralik, vahva poiss :D. Peseb kõik oma nõud ära ja piinlikpiinlik, kui meie omad on jäänud kraanikaussi vahest väga väga harva, siis ta peseb ka need ära. Köök on meil üldiselt laitmatult korras. Ja prilllauda ta ka üles ei jäta, jess :D. Töötab paadil ja väga tihti kodus pole, ka hea.
Muidu on nii, et viimased päevad on üsna uimane olla olnud. Ja tuleb välja, et jalad on mul üks nõrgim lüli. Nüüd vist mädaneb varvas otsast ära. Olen siin vaikselt hakanud amputeerimise peale ka mõtlema.
Muud asjaliku pole vist rääkida hetkel. Siin ükspäev käisime väljas, siis mängisime kolme politseinikuga joomismänge. Nemad neid meile õpetasid ja põhimõtteliselt hommikul ei olnud kõige parem olla. Aga ma siin mainin ära, et me ei pidutse siiski koguaeg. Ainult vahest harva :)
Praegu läheme Merksiga ujuma.
Olge vahvad ja ärge endale liiga tehke!
G.
Nii palju siis ilmast.
Täna, tuleme siis meie Merksiga töölt, omajagu väsinud, vantsime trepist üles ja keegi ütleb äkki kõrvalt rõdu pealt selges eesti keelest tere. Noo okei, kohe ei saanud aru kas naabripere on meil eesti keele ära õppinud või missasja. Eestlasi kohata pole muidugi siin haruldus, aga meil elab kõrval 30ndates noor pere ja poleks osanud oodata, et nad eestlasi tunnevad. Relika, kes meie naabreid juba mitumitu aastat tunneb, oli taaskord Airlie Beachi saabunud. Abielus austraalasega ja siin varemgi elanud. Tuli siis meie juurde jutustama, vahva! Ja no otseloomulikult, kuna Eesti on ikka eriti väike, siis tunneb ta mu onu, Rauli, ja onu naist, Sigridit, kellega ta on koos koolis ja ülikoolis käinud. Nii, et ootame siin kõik teid külla nüüd :D.
Ahjaa... ja ma pole vist oma uuest korterikaaslasest rohkem rääkinud. Et siis väga tore, sõbralik, vahva poiss :D. Peseb kõik oma nõud ära ja piinlikpiinlik, kui meie omad on jäänud kraanikaussi vahest väga väga harva, siis ta peseb ka need ära. Köök on meil üldiselt laitmatult korras. Ja prilllauda ta ka üles ei jäta, jess :D. Töötab paadil ja väga tihti kodus pole, ka hea.
Muidu on nii, et viimased päevad on üsna uimane olla olnud. Ja tuleb välja, et jalad on mul üks nõrgim lüli. Nüüd vist mädaneb varvas otsast ära. Olen siin vaikselt hakanud amputeerimise peale ka mõtlema.
Muud asjaliku pole vist rääkida hetkel. Siin ükspäev käisime väljas, siis mängisime kolme politseinikuga joomismänge. Nemad neid meile õpetasid ja põhimõtteliselt hommikul ei olnud kõige parem olla. Aga ma siin mainin ära, et me ei pidutse siiski koguaeg. Ainult vahest harva :)
Praegu läheme Merksiga ujuma.
Olge vahvad ja ärge endale liiga tehke!
G.
Sunday, February 28, 2010
Olukorrast Riigis.
Kust ma siis nüüd alustama peaksin, ah ah?
Ilmselt tähtsamast:)
Saatsime reedel Siku ja Kiisiku ära. Ära tähendab seda, et nad hakkasid mööda rannikut alla poole trippima ja mõnusalt aega veetma. Siku lendab 10märt Balile puhkama ja siis märtsi lõpus ära koju, Kiisik jääb esialgsete plaanide kohasel Gold Coasti.
Te nüüd siis mõtlete, et miks meie Merksiga nendega trippima ei läinud, eksole?! Väga lihtne põhjus, meil on korteri liis kuni mai lõpuni ja kui me siit enne ära läheksime, siis kaotaksime oma bondi(tagatiseks antud raha või midagi sellist), mis on üle 1200 dollari. Selle saaksime me tagasi varem kui leiaksime kellegi kes meie liisi üle võtaks, aga kuna hetkel pole keegi liisi üle võtmise vastu huvi tundnud, siis võtsime eile teise tuppa omale üürilise. Ühesõnaga võtsime nüüd endale mehe majja :D. Ethan, Uus Meremaalt. Käis eile tuba tsekkimas ja tundus igati tsill, kolmapäeval kolib sisse. Ta töötab kuskil paadil, ühesõnaga pole ta ka koguaeg kodus, mis on hea, sest siis saame vähemalt mõnedel päevadel pool alasti toas ringi lipata. Nagu meile alati on meeldinud teha. Merks muidugi arvas, et tema selles kutis mingit takistust ei näe :D
Noo, aga muidu meie päevad sujuvad tööl olles ja väljas käies. Kolmapäevased pidustused lõppesid meil Merksiga alles neljapäeva päeval. See tähendab... tutvusime ühe kaameramehest fotograafiga, kes on teinud ja teeb väga huvitavaid asju, ja siis üks kutt nägi välja nagu Mark mäned aastad varem. Mängiti kitarri, lauldi, joodi veini, käidi ujumas...
Vahepeal mul on maos imelik tunne, aga ma jõudsin järeldusele, et see pole sellest veinist, mida ma siin tarbinud olen, vaid nendest kemikaalidest mida ma endale pea igapäev oma töökäigus sisse hingan :)
Kas ma olen rääkinud, et mul on siin napilt muusikaga taandareng tekkinud. Enamus klubides mängidakse koledat muusikat või siis laiv mussi, mis on muidugi hea, aga enamus ajast üks ja see sama. Nii, et kallid sõbrad kui te ei taha, et ma hukka lähen siis mu meilbox on valla, ujeee...
Ahja ja muideks. Terve tänane päev on siin Airlie Beach´s olnud, vist on maailma kõige suurim, kruiislaev Queen Mary 2. Mahutab üle 3000 reisija ja üle 1200 meeskonna liikme. Tundub isegi hiiglama suur nende pisikeste purjekate kõrval.
Homme algab meil sügis. Tahaks teile ilusat sügist soovida, aga vist ei saa, peatset kevadet hoopis! Ärge sulaga ära uppuge :)
Päikest!
Getter
Ilmselt tähtsamast:)
Saatsime reedel Siku ja Kiisiku ära. Ära tähendab seda, et nad hakkasid mööda rannikut alla poole trippima ja mõnusalt aega veetma. Siku lendab 10märt Balile puhkama ja siis märtsi lõpus ära koju, Kiisik jääb esialgsete plaanide kohasel Gold Coasti.
Te nüüd siis mõtlete, et miks meie Merksiga nendega trippima ei läinud, eksole?! Väga lihtne põhjus, meil on korteri liis kuni mai lõpuni ja kui me siit enne ära läheksime, siis kaotaksime oma bondi(tagatiseks antud raha või midagi sellist), mis on üle 1200 dollari. Selle saaksime me tagasi varem kui leiaksime kellegi kes meie liisi üle võtaks, aga kuna hetkel pole keegi liisi üle võtmise vastu huvi tundnud, siis võtsime eile teise tuppa omale üürilise. Ühesõnaga võtsime nüüd endale mehe majja :D. Ethan, Uus Meremaalt. Käis eile tuba tsekkimas ja tundus igati tsill, kolmapäeval kolib sisse. Ta töötab kuskil paadil, ühesõnaga pole ta ka koguaeg kodus, mis on hea, sest siis saame vähemalt mõnedel päevadel pool alasti toas ringi lipata. Nagu meile alati on meeldinud teha. Merks muidugi arvas, et tema selles kutis mingit takistust ei näe :D
Noo, aga muidu meie päevad sujuvad tööl olles ja väljas käies. Kolmapäevased pidustused lõppesid meil Merksiga alles neljapäeva päeval. See tähendab... tutvusime ühe kaameramehest fotograafiga, kes on teinud ja teeb väga huvitavaid asju, ja siis üks kutt nägi välja nagu Mark mäned aastad varem. Mängiti kitarri, lauldi, joodi veini, käidi ujumas...
Vahepeal mul on maos imelik tunne, aga ma jõudsin järeldusele, et see pole sellest veinist, mida ma siin tarbinud olen, vaid nendest kemikaalidest mida ma endale pea igapäev oma töökäigus sisse hingan :)
Kas ma olen rääkinud, et mul on siin napilt muusikaga taandareng tekkinud. Enamus klubides mängidakse koledat muusikat või siis laiv mussi, mis on muidugi hea, aga enamus ajast üks ja see sama. Nii, et kallid sõbrad kui te ei taha, et ma hukka lähen siis mu meilbox on valla, ujeee...
Ahja ja muideks. Terve tänane päev on siin Airlie Beach´s olnud, vist on maailma kõige suurim, kruiislaev Queen Mary 2. Mahutab üle 3000 reisija ja üle 1200 meeskonna liikme. Tundub isegi hiiglama suur nende pisikeste purjekate kõrval.
Homme algab meil sügis. Tahaks teile ilusat sügist soovida, aga vist ei saa, peatset kevadet hoopis! Ärge sulaga ära uppuge :)
Päikest!
Getter
Sunday, February 14, 2010
Saturday, February 6, 2010
Hallo Maa! Tere, siin Kosmos!
Ma võin ju jälle öelda, et ma pole kes teab mis ajast kirjutanud, aga te teate seda ju isegi, sellepärast ma ei hakka ütlema.
Vahepeal oleme tähistanud Australian Day´d, seal juures grillinud mitmeid kordi, käinud väljas ehk siis pidutsenud hommiku tundideni, tutvunun erinevate toredate, naljakate inimestega, käinud natukene veel kohalikus klubi-pubis laiv muusikat kuulamas ja muidugi muidugi käime me ka koguaeg tööl. Päriselt päriselt, 5 päeva nädalas!
Ilm on meil endislt kuum, vahepeal jahutatakse meid vihmaga, aga viimasel ajal pole seda ka palju olnud. Aga ega ma ei kurda. Vahest mõtlen aind kui hea oleks astuda tuppa, põsed külmast õhetavad ja keeta endale kõige maitsvam piparmündi tee meega.... mmmmmm.
Eile ja täna olid meil Merksiga üsna lühikesed tööpäevad. Koju tulles mõnulesime oma üli mõnusas basseinis koos veini ja õllega (jaa... ma olen hakanud meeste õlut jooma, kes veel ei teadnud) ja nii kohe kaks päeva jutti. Siin juures ma pean ütlema jälle, et elu on ikka ilus. Ja ema, ära sa nüüd mõtle, et ma siin muud ei teegi kui joon veini.Kuigi tegelikult nii vist just on:).
Vahest kui mul jaksu on siis käin Sikuga kõndimas, meil on siin eriti mõnus beach walk. Seal näeb tädikesi oma teistsuguste koertega, kohvitassiga naist, ilma särkideta eriti heas vormis kutte ja palju teisi naeratavaid ja teretavaid inimesi. Esimest korda käisin kõndimas oma slippidega, mis oli väga vale mõte, sain kõige rõvedamad ja suuremad verised villid igale poole. Nüüd käin Siku skeidi papudega, vähemalt ei hõõru. Muidugi kui keegi tahab, siis võib mu jooksutossud mulle kodust saata, poleks üldse paha :).
Täna polnud meil tööl supervisorit kohal ja siis oli ühte külmikusse meile jäätud maasikaid ja õlut... nii, mis te arvate mis nendega sai? Läks kohe tarbimiseks, koos telefonikõnega Jaanale. Jaana kallis oli nii armsalt shvipsis ja eriti mõnus oli jälle lobiseda. Hästi palju igatsen! Ja et te teaksite, siis Jaana läheb meil Ussssaa kooli. Palju Õnne talle!!!
Ma nüüd tõmban otsad kokku. Vaja veel pessu minna ja siis tuleb vist laupäeva õhtune muuvi õhtu. Pianist on meil kavas, pidavat eriti hea vana film olema. Saame näha.
Olge vahvad! Ma ausalt igatsen teid :)
Musid
Tulikuum
G.
Vahepeal oleme tähistanud Australian Day´d, seal juures grillinud mitmeid kordi, käinud väljas ehk siis pidutsenud hommiku tundideni, tutvunun erinevate toredate, naljakate inimestega, käinud natukene veel kohalikus klubi-pubis laiv muusikat kuulamas ja muidugi muidugi käime me ka koguaeg tööl. Päriselt päriselt, 5 päeva nädalas!
Ilm on meil endislt kuum, vahepeal jahutatakse meid vihmaga, aga viimasel ajal pole seda ka palju olnud. Aga ega ma ei kurda. Vahest mõtlen aind kui hea oleks astuda tuppa, põsed külmast õhetavad ja keeta endale kõige maitsvam piparmündi tee meega.... mmmmmm.
Eile ja täna olid meil Merksiga üsna lühikesed tööpäevad. Koju tulles mõnulesime oma üli mõnusas basseinis koos veini ja õllega (jaa... ma olen hakanud meeste õlut jooma, kes veel ei teadnud) ja nii kohe kaks päeva jutti. Siin juures ma pean ütlema jälle, et elu on ikka ilus. Ja ema, ära sa nüüd mõtle, et ma siin muud ei teegi kui joon veini.Kuigi tegelikult nii vist just on:).
Vahest kui mul jaksu on siis käin Sikuga kõndimas, meil on siin eriti mõnus beach walk. Seal näeb tädikesi oma teistsuguste koertega, kohvitassiga naist, ilma särkideta eriti heas vormis kutte ja palju teisi naeratavaid ja teretavaid inimesi. Esimest korda käisin kõndimas oma slippidega, mis oli väga vale mõte, sain kõige rõvedamad ja suuremad verised villid igale poole. Nüüd käin Siku skeidi papudega, vähemalt ei hõõru. Muidugi kui keegi tahab, siis võib mu jooksutossud mulle kodust saata, poleks üldse paha :).
Täna polnud meil tööl supervisorit kohal ja siis oli ühte külmikusse meile jäätud maasikaid ja õlut... nii, mis te arvate mis nendega sai? Läks kohe tarbimiseks, koos telefonikõnega Jaanale. Jaana kallis oli nii armsalt shvipsis ja eriti mõnus oli jälle lobiseda. Hästi palju igatsen! Ja et te teaksite, siis Jaana läheb meil Ussssaa kooli. Palju Õnne talle!!!
Ma nüüd tõmban otsad kokku. Vaja veel pessu minna ja siis tuleb vist laupäeva õhtune muuvi õhtu. Pianist on meil kavas, pidavat eriti hea vana film olema. Saame näha.
Olge vahvad! Ma ausalt igatsen teid :)
Musid
Tulikuum
G.
Subscribe to:
Posts (Atom)