Ma väga vabandan oma meeletute kirjavigade ja lauseehituste pärast! Mul polnud aega ise kohe läbi lugeda, panin Kiiresti kõik kirja, mis torust tuli! No ja ega see orkaan paneb käe värisema ka ju :D.
Eile naersime Merksiga ennast pisaratesse kui lugema hakkasime.
Loodame, et nii hullu enam ei juhtu :)
Tervitades
G.
Friday, March 26, 2010
Tuesday, March 23, 2010
No Tere jälle!
Sain nüüd lõpuks netti.
Kes on kursis, kes ei ole. Meid tabas Tropical cyclone Ului, eesti keeli orkaan Ului.
Hoiatused tulid juba nädal aega enne, aga me väga ei osanud muretseda, sest ei teadnud päris täpselt mida oodata. Igatahes, laupäeval pärast tööd koju minnes, oli terve linna oma äride aknad ära teipinud ja osad isegi aknad kinni löönud. Me muidugi arvasime, et kõik pingutavad kenasti üle, kuna see rahvas siin on juba selline pehmelt öeldes lollike :)
Jäimegi meie põnevusega ootama, mis siis saama hakkab. Aknad me teipima ei hakanud, kuigi kuulsime, et meie naabrid seda tegid. Mängisime kõik kenasti kaarte ja jõime veini, mina, Merks ja Ethan. Siis mingi hetk otsustasime filmi hakata vaatama, see jäi muidugi pooleli, sest elekter läks ära kella 11 paiku õhtul. Tuul oli selleks ajaks ikka nii tugev, et iga normaalne inimene istus kenasti kodus ja ei kaalnudki õue minekut, nii ka meie :). Teadsime, et keskpunkt kiirusega 200km/h peaks meieni jõudma 4 ajal öösel. Me Merksiga vedasime oma madratsid elutuppa, sest meie toas on suursuur aken ja Merks magab muidu akna all, et natuke läks hirmsaks küll kui õue vaatasid. Muidugi oli kott pime, sest elekter ei läinud ainult meil ära, vaid nii umbes 20km raadiuses. Magama jäime enne kella 2 ja ärkasime selle peale kui oli täpselt Ului keskpunktis. Keskpunktis olles tuul ei puhu ja on täielik vaikus. Päris kummaline oli kohe, üksi puu leht ka ei liikunud. Mina muidugi jõudsin enne magama jääda kui see tuul uuesti puhkuma hakkas. Merks püsis üleval ja kuulas kuna uuesti ssee suur tuul peale tuli.
Hommikul ärkasime mingi 7 ajal ja mõtlesime, et läheme nüüd õue ja uurime asja, mis see Ului korda saatis. Aga venitasime ikka mingi 9ni und ja enne 10 olime õues. Kenasti sisse pakitud, sest tuuli oli veel üsan tugev. Kõik surfi huvilised olid ennast varakult üles ajanud ja püüdsid laineid. Puid oli omajagu igalpool juurte ja mitte juurtega maa seest väljas. Meie rannas oli ka üks paat karil, aga tundus, et aknad olid enamus kohtades siiski terveks jäänud. Hiljem kuulsime, et meist mingi 5km kaugusel sadamas oli vähemalt 30 paati karil, mis on ikka väga korralik häving. Meie bossil, kes elab 20km kaugusel purunes kaks akent kodus. Ei läinud kõige paremini.
Pühapäev oli suht error igal pool. Paar üksikut söögikohta oli lahti, mis siis töötasid kas oma generaatoriga või gaasiga. Me tõmbasime ka endale fish and chipsid ligi, sest ega terve päev neid võikusid ka ei suuda ju süüa :)
Nii, aga on nüüd siis juba teisipäeva õhtupoolik. Linna tuli eile õhtul elekter tagasi. Mis on loomulikult imetore, aga veel toredam oleks kui me koju ka kunagi elektri tagasi saaksime. Siin ju on kell 7 juba täiesti kottpime. Praeguseni oleme saanud hakkama küünalde ja minu ipodi kõlariga, mille aku peab 20h. Nüüd tulingi seda ka siia laadima, et kodus päris vaikuses istuma ei peaks. Eile, mängisime Harry ja Jaanikaga meie pool küünlavages kaarte. Mina oleksin välja ka tahtnud minna, aga Merks ei viitsinud. Linnas oli ju vähemalt elekter :D
Tööd meil polnud pühap ega ka mitte esmasp. Täna tööle minnes selgus, et Hotellis lift ei tööta ja võib-olla ei tööta isegi paar nädalat. Täna õnneks väga palju maja peal ringi jooksma ei pidanud. Homme pole meil üldse tööd, sest mingit arvutid ja asjad on erroris. Ei tea täpselt, aga üsna saamatud on austraallased!
Ja vähe sellest, et elektrit pole, pole meil ka telefonil levi. Vahepeal tuleb korraks ja siis kaob jälle ära.
Aga ma hakkan lõpetama praegu. Kui mkunagi elektri tagasi saame koju ja midagi põnevat veel meelde tuleb, siis annan teile teada.
Muidu on meil kõik hästi ja nukrad me pole. Oma suured lihavarud sügavkülmast viisime me oma Hotelli külmikusse, ajee :D
Olge vahvad!
Tervitused napilt muust maailmast ära lõigatud Airlie Beach´lt!
Getter
Kes on kursis, kes ei ole. Meid tabas Tropical cyclone Ului, eesti keeli orkaan Ului.
Hoiatused tulid juba nädal aega enne, aga me väga ei osanud muretseda, sest ei teadnud päris täpselt mida oodata. Igatahes, laupäeval pärast tööd koju minnes, oli terve linna oma äride aknad ära teipinud ja osad isegi aknad kinni löönud. Me muidugi arvasime, et kõik pingutavad kenasti üle, kuna see rahvas siin on juba selline pehmelt öeldes lollike :)
Jäimegi meie põnevusega ootama, mis siis saama hakkab. Aknad me teipima ei hakanud, kuigi kuulsime, et meie naabrid seda tegid. Mängisime kõik kenasti kaarte ja jõime veini, mina, Merks ja Ethan. Siis mingi hetk otsustasime filmi hakata vaatama, see jäi muidugi pooleli, sest elekter läks ära kella 11 paiku õhtul. Tuul oli selleks ajaks ikka nii tugev, et iga normaalne inimene istus kenasti kodus ja ei kaalnudki õue minekut, nii ka meie :). Teadsime, et keskpunkt kiirusega 200km/h peaks meieni jõudma 4 ajal öösel. Me Merksiga vedasime oma madratsid elutuppa, sest meie toas on suursuur aken ja Merks magab muidu akna all, et natuke läks hirmsaks küll kui õue vaatasid. Muidugi oli kott pime, sest elekter ei läinud ainult meil ära, vaid nii umbes 20km raadiuses. Magama jäime enne kella 2 ja ärkasime selle peale kui oli täpselt Ului keskpunktis. Keskpunktis olles tuul ei puhu ja on täielik vaikus. Päris kummaline oli kohe, üksi puu leht ka ei liikunud. Mina muidugi jõudsin enne magama jääda kui see tuul uuesti puhkuma hakkas. Merks püsis üleval ja kuulas kuna uuesti ssee suur tuul peale tuli.
Hommikul ärkasime mingi 7 ajal ja mõtlesime, et läheme nüüd õue ja uurime asja, mis see Ului korda saatis. Aga venitasime ikka mingi 9ni und ja enne 10 olime õues. Kenasti sisse pakitud, sest tuuli oli veel üsan tugev. Kõik surfi huvilised olid ennast varakult üles ajanud ja püüdsid laineid. Puid oli omajagu igalpool juurte ja mitte juurtega maa seest väljas. Meie rannas oli ka üks paat karil, aga tundus, et aknad olid enamus kohtades siiski terveks jäänud. Hiljem kuulsime, et meist mingi 5km kaugusel sadamas oli vähemalt 30 paati karil, mis on ikka väga korralik häving. Meie bossil, kes elab 20km kaugusel purunes kaks akent kodus. Ei läinud kõige paremini.
Pühapäev oli suht error igal pool. Paar üksikut söögikohta oli lahti, mis siis töötasid kas oma generaatoriga või gaasiga. Me tõmbasime ka endale fish and chipsid ligi, sest ega terve päev neid võikusid ka ei suuda ju süüa :)
Nii, aga on nüüd siis juba teisipäeva õhtupoolik. Linna tuli eile õhtul elekter tagasi. Mis on loomulikult imetore, aga veel toredam oleks kui me koju ka kunagi elektri tagasi saaksime. Siin ju on kell 7 juba täiesti kottpime. Praeguseni oleme saanud hakkama küünalde ja minu ipodi kõlariga, mille aku peab 20h. Nüüd tulingi seda ka siia laadima, et kodus päris vaikuses istuma ei peaks. Eile, mängisime Harry ja Jaanikaga meie pool küünlavages kaarte. Mina oleksin välja ka tahtnud minna, aga Merks ei viitsinud. Linnas oli ju vähemalt elekter :D
Tööd meil polnud pühap ega ka mitte esmasp. Täna tööle minnes selgus, et Hotellis lift ei tööta ja võib-olla ei tööta isegi paar nädalat. Täna õnneks väga palju maja peal ringi jooksma ei pidanud. Homme pole meil üldse tööd, sest mingit arvutid ja asjad on erroris. Ei tea täpselt, aga üsna saamatud on austraallased!
Ja vähe sellest, et elektrit pole, pole meil ka telefonil levi. Vahepeal tuleb korraks ja siis kaob jälle ära.
Aga ma hakkan lõpetama praegu. Kui mkunagi elektri tagasi saame koju ja midagi põnevat veel meelde tuleb, siis annan teile teada.
Muidu on meil kõik hästi ja nukrad me pole. Oma suured lihavarud sügavkülmast viisime me oma Hotelli külmikusse, ajee :D
Olge vahvad!
Tervitused napilt muust maailmast ära lõigatud Airlie Beach´lt!
Getter
Sunday, March 14, 2010
Sügis vist.
Viimased kaks päeva on väljas jube suur tuul ja vihm olnud ja kraade näitab ka ainult 25. Tundub, et sügis ongi käes :). Kes veel ei teadnud, siis siin hakkas sügis esimesel märtsil.
Nii palju siis ilmast.
Täna, tuleme siis meie Merksiga töölt, omajagu väsinud, vantsime trepist üles ja keegi ütleb äkki kõrvalt rõdu pealt selges eesti keelest tere. Noo okei, kohe ei saanud aru kas naabripere on meil eesti keele ära õppinud või missasja. Eestlasi kohata pole muidugi siin haruldus, aga meil elab kõrval 30ndates noor pere ja poleks osanud oodata, et nad eestlasi tunnevad. Relika, kes meie naabreid juba mitumitu aastat tunneb, oli taaskord Airlie Beachi saabunud. Abielus austraalasega ja siin varemgi elanud. Tuli siis meie juurde jutustama, vahva! Ja no otseloomulikult, kuna Eesti on ikka eriti väike, siis tunneb ta mu onu, Rauli, ja onu naist, Sigridit, kellega ta on koos koolis ja ülikoolis käinud. Nii, et ootame siin kõik teid külla nüüd :D.
Ahjaa... ja ma pole vist oma uuest korterikaaslasest rohkem rääkinud. Et siis väga tore, sõbralik, vahva poiss :D. Peseb kõik oma nõud ära ja piinlikpiinlik, kui meie omad on jäänud kraanikaussi vahest väga väga harva, siis ta peseb ka need ära. Köök on meil üldiselt laitmatult korras. Ja prilllauda ta ka üles ei jäta, jess :D. Töötab paadil ja väga tihti kodus pole, ka hea.
Muidu on nii, et viimased päevad on üsna uimane olla olnud. Ja tuleb välja, et jalad on mul üks nõrgim lüli. Nüüd vist mädaneb varvas otsast ära. Olen siin vaikselt hakanud amputeerimise peale ka mõtlema.
Muud asjaliku pole vist rääkida hetkel. Siin ükspäev käisime väljas, siis mängisime kolme politseinikuga joomismänge. Nemad neid meile õpetasid ja põhimõtteliselt hommikul ei olnud kõige parem olla. Aga ma siin mainin ära, et me ei pidutse siiski koguaeg. Ainult vahest harva :)
Praegu läheme Merksiga ujuma.
Olge vahvad ja ärge endale liiga tehke!
G.
Nii palju siis ilmast.
Täna, tuleme siis meie Merksiga töölt, omajagu väsinud, vantsime trepist üles ja keegi ütleb äkki kõrvalt rõdu pealt selges eesti keelest tere. Noo okei, kohe ei saanud aru kas naabripere on meil eesti keele ära õppinud või missasja. Eestlasi kohata pole muidugi siin haruldus, aga meil elab kõrval 30ndates noor pere ja poleks osanud oodata, et nad eestlasi tunnevad. Relika, kes meie naabreid juba mitumitu aastat tunneb, oli taaskord Airlie Beachi saabunud. Abielus austraalasega ja siin varemgi elanud. Tuli siis meie juurde jutustama, vahva! Ja no otseloomulikult, kuna Eesti on ikka eriti väike, siis tunneb ta mu onu, Rauli, ja onu naist, Sigridit, kellega ta on koos koolis ja ülikoolis käinud. Nii, et ootame siin kõik teid külla nüüd :D.
Ahjaa... ja ma pole vist oma uuest korterikaaslasest rohkem rääkinud. Et siis väga tore, sõbralik, vahva poiss :D. Peseb kõik oma nõud ära ja piinlikpiinlik, kui meie omad on jäänud kraanikaussi vahest väga väga harva, siis ta peseb ka need ära. Köök on meil üldiselt laitmatult korras. Ja prilllauda ta ka üles ei jäta, jess :D. Töötab paadil ja väga tihti kodus pole, ka hea.
Muidu on nii, et viimased päevad on üsna uimane olla olnud. Ja tuleb välja, et jalad on mul üks nõrgim lüli. Nüüd vist mädaneb varvas otsast ära. Olen siin vaikselt hakanud amputeerimise peale ka mõtlema.
Muud asjaliku pole vist rääkida hetkel. Siin ükspäev käisime väljas, siis mängisime kolme politseinikuga joomismänge. Nemad neid meile õpetasid ja põhimõtteliselt hommikul ei olnud kõige parem olla. Aga ma siin mainin ära, et me ei pidutse siiski koguaeg. Ainult vahest harva :)
Praegu läheme Merksiga ujuma.
Olge vahvad ja ärge endale liiga tehke!
G.
Sunday, February 28, 2010
Olukorrast Riigis.
Kust ma siis nüüd alustama peaksin, ah ah?
Ilmselt tähtsamast:)
Saatsime reedel Siku ja Kiisiku ära. Ära tähendab seda, et nad hakkasid mööda rannikut alla poole trippima ja mõnusalt aega veetma. Siku lendab 10märt Balile puhkama ja siis märtsi lõpus ära koju, Kiisik jääb esialgsete plaanide kohasel Gold Coasti.
Te nüüd siis mõtlete, et miks meie Merksiga nendega trippima ei läinud, eksole?! Väga lihtne põhjus, meil on korteri liis kuni mai lõpuni ja kui me siit enne ära läheksime, siis kaotaksime oma bondi(tagatiseks antud raha või midagi sellist), mis on üle 1200 dollari. Selle saaksime me tagasi varem kui leiaksime kellegi kes meie liisi üle võtaks, aga kuna hetkel pole keegi liisi üle võtmise vastu huvi tundnud, siis võtsime eile teise tuppa omale üürilise. Ühesõnaga võtsime nüüd endale mehe majja :D. Ethan, Uus Meremaalt. Käis eile tuba tsekkimas ja tundus igati tsill, kolmapäeval kolib sisse. Ta töötab kuskil paadil, ühesõnaga pole ta ka koguaeg kodus, mis on hea, sest siis saame vähemalt mõnedel päevadel pool alasti toas ringi lipata. Nagu meile alati on meeldinud teha. Merks muidugi arvas, et tema selles kutis mingit takistust ei näe :D
Noo, aga muidu meie päevad sujuvad tööl olles ja väljas käies. Kolmapäevased pidustused lõppesid meil Merksiga alles neljapäeva päeval. See tähendab... tutvusime ühe kaameramehest fotograafiga, kes on teinud ja teeb väga huvitavaid asju, ja siis üks kutt nägi välja nagu Mark mäned aastad varem. Mängiti kitarri, lauldi, joodi veini, käidi ujumas...
Vahepeal mul on maos imelik tunne, aga ma jõudsin järeldusele, et see pole sellest veinist, mida ma siin tarbinud olen, vaid nendest kemikaalidest mida ma endale pea igapäev oma töökäigus sisse hingan :)
Kas ma olen rääkinud, et mul on siin napilt muusikaga taandareng tekkinud. Enamus klubides mängidakse koledat muusikat või siis laiv mussi, mis on muidugi hea, aga enamus ajast üks ja see sama. Nii, et kallid sõbrad kui te ei taha, et ma hukka lähen siis mu meilbox on valla, ujeee...
Ahja ja muideks. Terve tänane päev on siin Airlie Beach´s olnud, vist on maailma kõige suurim, kruiislaev Queen Mary 2. Mahutab üle 3000 reisija ja üle 1200 meeskonna liikme. Tundub isegi hiiglama suur nende pisikeste purjekate kõrval.
Homme algab meil sügis. Tahaks teile ilusat sügist soovida, aga vist ei saa, peatset kevadet hoopis! Ärge sulaga ära uppuge :)
Päikest!
Getter
Ilmselt tähtsamast:)
Saatsime reedel Siku ja Kiisiku ära. Ära tähendab seda, et nad hakkasid mööda rannikut alla poole trippima ja mõnusalt aega veetma. Siku lendab 10märt Balile puhkama ja siis märtsi lõpus ära koju, Kiisik jääb esialgsete plaanide kohasel Gold Coasti.
Te nüüd siis mõtlete, et miks meie Merksiga nendega trippima ei läinud, eksole?! Väga lihtne põhjus, meil on korteri liis kuni mai lõpuni ja kui me siit enne ära läheksime, siis kaotaksime oma bondi(tagatiseks antud raha või midagi sellist), mis on üle 1200 dollari. Selle saaksime me tagasi varem kui leiaksime kellegi kes meie liisi üle võtaks, aga kuna hetkel pole keegi liisi üle võtmise vastu huvi tundnud, siis võtsime eile teise tuppa omale üürilise. Ühesõnaga võtsime nüüd endale mehe majja :D. Ethan, Uus Meremaalt. Käis eile tuba tsekkimas ja tundus igati tsill, kolmapäeval kolib sisse. Ta töötab kuskil paadil, ühesõnaga pole ta ka koguaeg kodus, mis on hea, sest siis saame vähemalt mõnedel päevadel pool alasti toas ringi lipata. Nagu meile alati on meeldinud teha. Merks muidugi arvas, et tema selles kutis mingit takistust ei näe :D
Noo, aga muidu meie päevad sujuvad tööl olles ja väljas käies. Kolmapäevased pidustused lõppesid meil Merksiga alles neljapäeva päeval. See tähendab... tutvusime ühe kaameramehest fotograafiga, kes on teinud ja teeb väga huvitavaid asju, ja siis üks kutt nägi välja nagu Mark mäned aastad varem. Mängiti kitarri, lauldi, joodi veini, käidi ujumas...
Vahepeal mul on maos imelik tunne, aga ma jõudsin järeldusele, et see pole sellest veinist, mida ma siin tarbinud olen, vaid nendest kemikaalidest mida ma endale pea igapäev oma töökäigus sisse hingan :)
Kas ma olen rääkinud, et mul on siin napilt muusikaga taandareng tekkinud. Enamus klubides mängidakse koledat muusikat või siis laiv mussi, mis on muidugi hea, aga enamus ajast üks ja see sama. Nii, et kallid sõbrad kui te ei taha, et ma hukka lähen siis mu meilbox on valla, ujeee...
Ahja ja muideks. Terve tänane päev on siin Airlie Beach´s olnud, vist on maailma kõige suurim, kruiislaev Queen Mary 2. Mahutab üle 3000 reisija ja üle 1200 meeskonna liikme. Tundub isegi hiiglama suur nende pisikeste purjekate kõrval.
Homme algab meil sügis. Tahaks teile ilusat sügist soovida, aga vist ei saa, peatset kevadet hoopis! Ärge sulaga ära uppuge :)
Päikest!
Getter
Sunday, February 14, 2010
Saturday, February 6, 2010
Hallo Maa! Tere, siin Kosmos!
Ma võin ju jälle öelda, et ma pole kes teab mis ajast kirjutanud, aga te teate seda ju isegi, sellepärast ma ei hakka ütlema.
Vahepeal oleme tähistanud Australian Day´d, seal juures grillinud mitmeid kordi, käinud väljas ehk siis pidutsenud hommiku tundideni, tutvunun erinevate toredate, naljakate inimestega, käinud natukene veel kohalikus klubi-pubis laiv muusikat kuulamas ja muidugi muidugi käime me ka koguaeg tööl. Päriselt päriselt, 5 päeva nädalas!
Ilm on meil endislt kuum, vahepeal jahutatakse meid vihmaga, aga viimasel ajal pole seda ka palju olnud. Aga ega ma ei kurda. Vahest mõtlen aind kui hea oleks astuda tuppa, põsed külmast õhetavad ja keeta endale kõige maitsvam piparmündi tee meega.... mmmmmm.
Eile ja täna olid meil Merksiga üsna lühikesed tööpäevad. Koju tulles mõnulesime oma üli mõnusas basseinis koos veini ja õllega (jaa... ma olen hakanud meeste õlut jooma, kes veel ei teadnud) ja nii kohe kaks päeva jutti. Siin juures ma pean ütlema jälle, et elu on ikka ilus. Ja ema, ära sa nüüd mõtle, et ma siin muud ei teegi kui joon veini.Kuigi tegelikult nii vist just on:).
Vahest kui mul jaksu on siis käin Sikuga kõndimas, meil on siin eriti mõnus beach walk. Seal näeb tädikesi oma teistsuguste koertega, kohvitassiga naist, ilma särkideta eriti heas vormis kutte ja palju teisi naeratavaid ja teretavaid inimesi. Esimest korda käisin kõndimas oma slippidega, mis oli väga vale mõte, sain kõige rõvedamad ja suuremad verised villid igale poole. Nüüd käin Siku skeidi papudega, vähemalt ei hõõru. Muidugi kui keegi tahab, siis võib mu jooksutossud mulle kodust saata, poleks üldse paha :).
Täna polnud meil tööl supervisorit kohal ja siis oli ühte külmikusse meile jäätud maasikaid ja õlut... nii, mis te arvate mis nendega sai? Läks kohe tarbimiseks, koos telefonikõnega Jaanale. Jaana kallis oli nii armsalt shvipsis ja eriti mõnus oli jälle lobiseda. Hästi palju igatsen! Ja et te teaksite, siis Jaana läheb meil Ussssaa kooli. Palju Õnne talle!!!
Ma nüüd tõmban otsad kokku. Vaja veel pessu minna ja siis tuleb vist laupäeva õhtune muuvi õhtu. Pianist on meil kavas, pidavat eriti hea vana film olema. Saame näha.
Olge vahvad! Ma ausalt igatsen teid :)
Musid
Tulikuum
G.
Vahepeal oleme tähistanud Australian Day´d, seal juures grillinud mitmeid kordi, käinud väljas ehk siis pidutsenud hommiku tundideni, tutvunun erinevate toredate, naljakate inimestega, käinud natukene veel kohalikus klubi-pubis laiv muusikat kuulamas ja muidugi muidugi käime me ka koguaeg tööl. Päriselt päriselt, 5 päeva nädalas!
Ilm on meil endislt kuum, vahepeal jahutatakse meid vihmaga, aga viimasel ajal pole seda ka palju olnud. Aga ega ma ei kurda. Vahest mõtlen aind kui hea oleks astuda tuppa, põsed külmast õhetavad ja keeta endale kõige maitsvam piparmündi tee meega.... mmmmmm.
Eile ja täna olid meil Merksiga üsna lühikesed tööpäevad. Koju tulles mõnulesime oma üli mõnusas basseinis koos veini ja õllega (jaa... ma olen hakanud meeste õlut jooma, kes veel ei teadnud) ja nii kohe kaks päeva jutti. Siin juures ma pean ütlema jälle, et elu on ikka ilus. Ja ema, ära sa nüüd mõtle, et ma siin muud ei teegi kui joon veini.Kuigi tegelikult nii vist just on:).
Vahest kui mul jaksu on siis käin Sikuga kõndimas, meil on siin eriti mõnus beach walk. Seal näeb tädikesi oma teistsuguste koertega, kohvitassiga naist, ilma särkideta eriti heas vormis kutte ja palju teisi naeratavaid ja teretavaid inimesi. Esimest korda käisin kõndimas oma slippidega, mis oli väga vale mõte, sain kõige rõvedamad ja suuremad verised villid igale poole. Nüüd käin Siku skeidi papudega, vähemalt ei hõõru. Muidugi kui keegi tahab, siis võib mu jooksutossud mulle kodust saata, poleks üldse paha :).
Täna polnud meil tööl supervisorit kohal ja siis oli ühte külmikusse meile jäätud maasikaid ja õlut... nii, mis te arvate mis nendega sai? Läks kohe tarbimiseks, koos telefonikõnega Jaanale. Jaana kallis oli nii armsalt shvipsis ja eriti mõnus oli jälle lobiseda. Hästi palju igatsen! Ja et te teaksite, siis Jaana läheb meil Ussssaa kooli. Palju Õnne talle!!!
Ma nüüd tõmban otsad kokku. Vaja veel pessu minna ja siis tuleb vist laupäeva õhtune muuvi õhtu. Pianist on meil kavas, pidavat eriti hea vana film olema. Saame näha.
Olge vahvad! Ma ausalt igatsen teid :)
Musid
Tulikuum
G.
Thursday, January 14, 2010
Ükskõikkui mitu...
...aega pole kirjutanud.
Ma ei saaks öelda, et mul pole aega olnud. Mul lihtsalt pole viitsmist olnud. I’m sorry!
Hmm... ilmselt pole te kuulnud meie Whitehaveni tripist. Saar, kus liiv on valge ja ei lähe kunagi kuumaks.
Varahommikul asusime sinna purjekaga teele, umbes 50 inimest kokku ja pea 3h sõitu. Ilm oli pilvine, mis oli hea! Ausalt, muidu oleksime päeva lõpuks vähid olnud. Sinna minnes ja tagasi tulles sadas vihma. Saime rohelised vihmajoped selga ja istusime nagu kakukesed reas.
Kohale jõudes saime endale kombed selga. Jellyfishide kaitseks. Minul anti fliiskombe, keegi ei tea miks. Venitasime need endale selga ja nägime välja nagu viinerid kiles, või siis tegelikult rohkem sardellid kiles. Aga no neid oli õnneks vaja aind ujuma minekuks, pärast võis kohe seljast ikka ära võtta.
Ja loomulikult oli meil nii mõnusal tripil kaasas vein ja omad veiniklaasid, millede eest me meeskonnaliikmetelt kiita saime :D. Ega seal saarel tegelikult väga palju vaadata pole, üks hästi pikk rannariba valge liiva ja sinise veega(mis on siin muidugi igalpool). Tegime mõned pildid, pikutasime ja nautisime. Paar tundi, asjad kokku ja koju sõit. Natuke vihma ja põsed päiksest, mis oli kaugel pilvede taga, punaseks. Mõnus päev!
Reedel saatsime Madise ja Helise ära. Nad võtsin suuna GoldCoastile. Natuke kahju ka! Aga saime tuttavaks uues eestlastest paariga, Harri ja Jaanika (Viimsist). Õigemini Madis tutvus nendega SailingClub’bis pokkerit mängides. Harri ja Madis olid kaks viimast mängijat, Harri võitis. Ja alles mängu lõppedes selgus, et ohohoo Harri on ka Eestist. Selline vahva juhus.
Esmaspäeval tähistasime siis minu sünnipäeva. Merks küpsetas mulle eriti maitsva kräsupeatordi. Hommikul üritasid nad Sikuga mulle laulda, teadmata laulusõnu, aga mõte loeb! Aga see nägi välja nii: Palju Õnne...hihihiiiihii.... Uus katse: Palju Õnne...hihihii ja no kaugemale see laul ei läinudki. Naljakas oli! Tööpäev läks õnneks üsna kiirelt. Õhtul tulid külalised, meie uued eestlased ja teised sõbrad. Sõime ja jõime ja läksime natuke linna peale. Mina jäin öösel tähti vaadates hoovipeale kott-tooli magama, mingi 5 minutiks. Ärgates nägin Taivot enda kõrval muru peal rullimas. Ise ta muidugi hommikul ei mäletanud midagi, et ta meie hoovis magama käis :D Sain paar vahvat kingitust ka :)!
Teisipäeval oli lebo päev. Rullisime mingi 1ni voodis. Meie uuel sõbral, Harril, oli sünnipäev ja käisime rannas hot-dog’e grillimas. Väga pikalt ei chillinud, sest hommikul oli vaja vara tõusta.
Dubidubiduu.... kolmapäevane äratus oli kell 6, sest meil oli järjekorda sailing trip ees. Sõitsime üle 3 tunni maailma kõige suuremale korallile snorgeldama.
Mingi hetk keset ookeani läks laine nii suureks, et pool paati istus oksekottidega väljas, näris jääkuubikuid ja üritas kaugustesse vaadata:D. Me olime tugevad ja naersime aind selle peale. Süüa sai nii palju, et korraks tekkis isegi mõte, et äkki me ei jää enam vee peale püsimagi, õnneks jäime!
Ja jälle need jellyfishid! Kombed oli seekord värvilised, metsik! Nägime välja nagu hmm.. teletupsud, ufod, või siis veel mingid kolmandad tegelased. Kino sai ikka koguaeg.
Mul tekkis alguses korraks paanika, sest mu mask täitus veega ja ma ei saanud korralikult hingata. Läksin vahestasin maski ära ja kõik oli jälle hästi.
Oh, igasuguseid vahvaid kalu oli seal vee all. Ühed värvilised tulid kohe näksama kui vette läksime. Nii kaua hulpisime Merksiga kui soolavesi oli täieliku loputuse ära teinud, siis lihtsalt enam ei jõudnud. Läksime parkisime kõhud jälle ekstra täis ja tegime paadiga turistika koralli kohal. Natuke veel lebo aega keset ookeani ja kojusõit.
Ja kas laine oli veel suurem kui enne? Jah oli küll! Ja kellel hakkas seekord kõhus keerama? Minul! Sweeeeeeeet. Seekord istusime sees ja ma pidin välja ronima ja kaugustesse vahtima. Merks, hea sõbranna kohaselt, tõi mulle oksekoti ja jääkuubikud. Õnneks ma seda kotti kasutama ei pidanud :D
Värsked puuviljad ja shokolaadikook ning oli jälle parem olla . Jälle üks ülimõnus seiklus.
Kui keegi tahab head filmi vaadata, siis soovitan August Rush.
Tänan tähelepanu eest!
Soojad tervitused kõigile lugejatele!
Järgmise korrani, olge terved!
Getter.
Ma ei saaks öelda, et mul pole aega olnud. Mul lihtsalt pole viitsmist olnud. I’m sorry!
Hmm... ilmselt pole te kuulnud meie Whitehaveni tripist. Saar, kus liiv on valge ja ei lähe kunagi kuumaks.
Varahommikul asusime sinna purjekaga teele, umbes 50 inimest kokku ja pea 3h sõitu. Ilm oli pilvine, mis oli hea! Ausalt, muidu oleksime päeva lõpuks vähid olnud. Sinna minnes ja tagasi tulles sadas vihma. Saime rohelised vihmajoped selga ja istusime nagu kakukesed reas.
Kohale jõudes saime endale kombed selga. Jellyfishide kaitseks. Minul anti fliiskombe, keegi ei tea miks. Venitasime need endale selga ja nägime välja nagu viinerid kiles, või siis tegelikult rohkem sardellid kiles. Aga no neid oli õnneks vaja aind ujuma minekuks, pärast võis kohe seljast ikka ära võtta.
Ja loomulikult oli meil nii mõnusal tripil kaasas vein ja omad veiniklaasid, millede eest me meeskonnaliikmetelt kiita saime :D. Ega seal saarel tegelikult väga palju vaadata pole, üks hästi pikk rannariba valge liiva ja sinise veega(mis on siin muidugi igalpool). Tegime mõned pildid, pikutasime ja nautisime. Paar tundi, asjad kokku ja koju sõit. Natuke vihma ja põsed päiksest, mis oli kaugel pilvede taga, punaseks. Mõnus päev!
Reedel saatsime Madise ja Helise ära. Nad võtsin suuna GoldCoastile. Natuke kahju ka! Aga saime tuttavaks uues eestlastest paariga, Harri ja Jaanika (Viimsist). Õigemini Madis tutvus nendega SailingClub’bis pokkerit mängides. Harri ja Madis olid kaks viimast mängijat, Harri võitis. Ja alles mängu lõppedes selgus, et ohohoo Harri on ka Eestist. Selline vahva juhus.
Esmaspäeval tähistasime siis minu sünnipäeva. Merks küpsetas mulle eriti maitsva kräsupeatordi. Hommikul üritasid nad Sikuga mulle laulda, teadmata laulusõnu, aga mõte loeb! Aga see nägi välja nii: Palju Õnne...hihihiiiihii.... Uus katse: Palju Õnne...hihihii ja no kaugemale see laul ei läinudki. Naljakas oli! Tööpäev läks õnneks üsna kiirelt. Õhtul tulid külalised, meie uued eestlased ja teised sõbrad. Sõime ja jõime ja läksime natuke linna peale. Mina jäin öösel tähti vaadates hoovipeale kott-tooli magama, mingi 5 minutiks. Ärgates nägin Taivot enda kõrval muru peal rullimas. Ise ta muidugi hommikul ei mäletanud midagi, et ta meie hoovis magama käis :D Sain paar vahvat kingitust ka :)!
Teisipäeval oli lebo päev. Rullisime mingi 1ni voodis. Meie uuel sõbral, Harril, oli sünnipäev ja käisime rannas hot-dog’e grillimas. Väga pikalt ei chillinud, sest hommikul oli vaja vara tõusta.
Dubidubiduu.... kolmapäevane äratus oli kell 6, sest meil oli järjekorda sailing trip ees. Sõitsime üle 3 tunni maailma kõige suuremale korallile snorgeldama.
Mingi hetk keset ookeani läks laine nii suureks, et pool paati istus oksekottidega väljas, näris jääkuubikuid ja üritas kaugustesse vaadata:D. Me olime tugevad ja naersime aind selle peale. Süüa sai nii palju, et korraks tekkis isegi mõte, et äkki me ei jää enam vee peale püsimagi, õnneks jäime!
Ja jälle need jellyfishid! Kombed oli seekord värvilised, metsik! Nägime välja nagu hmm.. teletupsud, ufod, või siis veel mingid kolmandad tegelased. Kino sai ikka koguaeg.
Mul tekkis alguses korraks paanika, sest mu mask täitus veega ja ma ei saanud korralikult hingata. Läksin vahestasin maski ära ja kõik oli jälle hästi.
Oh, igasuguseid vahvaid kalu oli seal vee all. Ühed värvilised tulid kohe näksama kui vette läksime. Nii kaua hulpisime Merksiga kui soolavesi oli täieliku loputuse ära teinud, siis lihtsalt enam ei jõudnud. Läksime parkisime kõhud jälle ekstra täis ja tegime paadiga turistika koralli kohal. Natuke veel lebo aega keset ookeani ja kojusõit.
Ja kas laine oli veel suurem kui enne? Jah oli küll! Ja kellel hakkas seekord kõhus keerama? Minul! Sweeeeeeeet. Seekord istusime sees ja ma pidin välja ronima ja kaugustesse vahtima. Merks, hea sõbranna kohaselt, tõi mulle oksekoti ja jääkuubikud. Õnneks ma seda kotti kasutama ei pidanud :D
Värsked puuviljad ja shokolaadikook ning oli jälle parem olla . Jälle üks ülimõnus seiklus.
Kui keegi tahab head filmi vaadata, siis soovitan August Rush.
Tänan tähelepanu eest!
Soojad tervitused kõigile lugejatele!
Järgmise korrani, olge terved!
Getter.
Tuesday, January 5, 2010
Day off!
Kui hea on kui ei pea äratuskella peale ärkama? Kõik ilmselt teavad vastust!
Ma vist siin kirjutasin, et sain aastavahetusel ühe kutiga Melbournist tuttavaks, kes kitarri mängib. Igatahes sai ta võimaluse siin ka esineda ja kutsus meid ka kuulama. Eriti mõnus pühapäeva õhtu oli!
Hetkel ma pugin komme jälle ja joon lõunakohvi, kogun energiat väljaminekuks.
Üks öösel valutas mul jalg nii, et pidin 3 valuvaigistit võtma ja need ka ei aidanud. Lasin natuke pisaraid, sest no tõesti ikka nii valus oli. Ega pole saanud väga puhkust anda ka jalale, aga enam pole nii hullusti valutanud.
Et te teaksite, siis neljapäeval lähme Siku ja Merksiga http://media-cdn.tripadvisor.com/media/photo-s/01/0d/12/ac/whitehaven-beach.jpg purjetame siis ja järgmine nädal siia http://blogs.fayobserver.com/faytoz/files/2009/01/great-barrier-reef.jpg . Ilus eks :)
Lähen vaatan nüüd kas leian kasutatud raamatute poest endale midagi põnevat lugeda. Ühe raamatu, Lost Summer, lugesin juba läbi.
Meil vist hakkas siin nüüd mingi vihmahooaja taoline asi. Ikka viskab seda vihma päevas korra taevast alla.
Tervitused lebotoolist!
G.
Ma vist siin kirjutasin, et sain aastavahetusel ühe kutiga Melbournist tuttavaks, kes kitarri mängib. Igatahes sai ta võimaluse siin ka esineda ja kutsus meid ka kuulama. Eriti mõnus pühapäeva õhtu oli!
Hetkel ma pugin komme jälle ja joon lõunakohvi, kogun energiat väljaminekuks.
Üks öösel valutas mul jalg nii, et pidin 3 valuvaigistit võtma ja need ka ei aidanud. Lasin natuke pisaraid, sest no tõesti ikka nii valus oli. Ega pole saanud väga puhkust anda ka jalale, aga enam pole nii hullusti valutanud.
Et te teaksite, siis neljapäeval lähme Siku ja Merksiga http://media-cdn.tripadvisor.com/media/photo-s/01/0d/12/ac/whitehaven-beach.jpg purjetame siis ja järgmine nädal siia http://blogs.fayobserver.com/faytoz/files/2009/01/great-barrier-reef.jpg . Ilus eks :)
Lähen vaatan nüüd kas leian kasutatud raamatute poest endale midagi põnevat lugeda. Ühe raamatu, Lost Summer, lugesin juba läbi.
Meil vist hakkas siin nüüd mingi vihmahooaja taoline asi. Ikka viskab seda vihma päevas korra taevast alla.
Tervitused lebotoolist!
G.
Saturday, January 2, 2010
Suurem number.
... sõin just 5 kalevi kommi järjest ära. Ma ei söö tavaliselt kodus ka nii palju kommi nagu ma siin olen söönud. Merksile saadeti mingi neli kilo kalevit ja Sikule 4 pakki. Ulmekas!
Aga asume siis asja juurde.
Ega meil mingeid erilisi plaane polnud. Madis ja Helise tahtsid meile tulla, kuna siit hea lähedal linna minna. No ja nii oligi. Hommikul käisime tööl ja õhtul jaurasime meie juures. Mina küpsetasin muffineid, väikseid ja maitsavaid. Tegime kokteile ja võtsime shotte:D Poisid tulid ka peale tööd meile. Ehk siis sama tore seltskond nagu ikka.
Uus aasta tuli meie rõdu peal. Vaatasime ilutulestiku ära, mis oli üsna lahja, aga vähemalt oli, ja siis läksime linna peale. Siku ja Kiisik kadusid kohe ära. Tähendab nad jäid meist esimese klubi juurde. Kuna seal kuhu me algselt plaanisime minna, oli üsna tobe muusika, siis teised tahtsid minna restorani kus Taivo töötab. Mina ei viitsinud lihtsalt istuma minna ja otsustasime Merksiga ühte pubisse minna, kus on alati hästi vahva. No ja voilaaaa... ukse peale turvamees ei laskunud meid sisse. Tahate teada miks? Sest Merks oli lihtsalt nii purjus:)! Ma sain korraks täitsa pahaseks, sest tegelt ega ta nii purjus polnud, et ta poleks püsti seisnud või midagi. Lihtsalt turske turvamees arvas, et ta on väga lahe kui ta ilusat lokkidega, eriti rõõmsat, silm seisvat neiut sisse ei lase. Peale seda Merks arvas, et ta tahab nüüd koju minna, millega mina üldse nõus polnud. Siis vist nägime Sikut kuskil, kes aind irvitas Merksi üle, sest Merks muudkui korrutas mida mina rääkisin.
Mina: Meid ei lastud Paddys’sse sisse.
Merks: Ei lastud jah! (käed risti rinna peal)
Siku: Miks?
Mina: Sest Merks on liiga purjus.
Merks: Sest ma olen nii purjus. (ikka käed risti rinna peal)
Siku: naer.
Meie teed Sikuga läksid jälle lahku, ma täpselt ei mäleta miks. Läksime istusime Merksiga natukene ookeani ääres, et merksi pead selgemaks saada. Saime kellegi Jasoniga Melbournist tuttavaks, kes oli aastavahetuseks Airlile tulnud. Tore tüüp, kes mängib kitarri ja lubas teada anda kui siin esinemiseks mingi koha leiab. Siis lähme teda kuulama.
Igatahes, siis helistas Madis ja saime nendega linnas kokku. Läksime meie pundi ja Aaroni ja tema toakaaslasega nende korterisse. Merks vahepeal korrutas ikka, et tahab koju minna, ma üldse ei saanud aru miks. Igatahes ta sinna koju ei läinud, ma ei lubanud!
Seal kus Madis varem plaate mängis oli Aaron baarmen, aga see koht pandi eelmine nädal kinni, Pankrot. Nojaaa tundus, et kogu see alkohol, mis seal oli, oli nüüd Aaroni juures. Aaron miksis meile mõned kokteilid, siis mängis natuke kitarri, jutustasime ja olime lahedad kuni pea 6ni hommikul. Merks sai ka mingil hetkel kainemaks ja oli täitsa arvestatavas konditsioonis jälle :D. Mäkdooonaldsist läbi ja koju magama. Mõnusalt vahva öö :).
1 jaanuar kujunes meil voodis lebotades. Ärkasime, sõime, magasime, sõime, pikutaisme, käisime ostsime hiinakat, sõime, pikutasime, vaatasime filme. Siku oli oma sõbraga väljas ja Kiisik oli tööl. Mõned eriti mõnusad telefonikõned kodustega ja päev oligi läbi.
Loodan, et teil oli eriti mõnus aastavahetus. Mina igatahes igatsesin kõiki!!!!
Soovin superseiklusterohket 2010!
Musid.
G
Aga asume siis asja juurde.
Ega meil mingeid erilisi plaane polnud. Madis ja Helise tahtsid meile tulla, kuna siit hea lähedal linna minna. No ja nii oligi. Hommikul käisime tööl ja õhtul jaurasime meie juures. Mina küpsetasin muffineid, väikseid ja maitsavaid. Tegime kokteile ja võtsime shotte:D Poisid tulid ka peale tööd meile. Ehk siis sama tore seltskond nagu ikka.
Uus aasta tuli meie rõdu peal. Vaatasime ilutulestiku ära, mis oli üsna lahja, aga vähemalt oli, ja siis läksime linna peale. Siku ja Kiisik kadusid kohe ära. Tähendab nad jäid meist esimese klubi juurde. Kuna seal kuhu me algselt plaanisime minna, oli üsna tobe muusika, siis teised tahtsid minna restorani kus Taivo töötab. Mina ei viitsinud lihtsalt istuma minna ja otsustasime Merksiga ühte pubisse minna, kus on alati hästi vahva. No ja voilaaaa... ukse peale turvamees ei laskunud meid sisse. Tahate teada miks? Sest Merks oli lihtsalt nii purjus:)! Ma sain korraks täitsa pahaseks, sest tegelt ega ta nii purjus polnud, et ta poleks püsti seisnud või midagi. Lihtsalt turske turvamees arvas, et ta on väga lahe kui ta ilusat lokkidega, eriti rõõmsat, silm seisvat neiut sisse ei lase. Peale seda Merks arvas, et ta tahab nüüd koju minna, millega mina üldse nõus polnud. Siis vist nägime Sikut kuskil, kes aind irvitas Merksi üle, sest Merks muudkui korrutas mida mina rääkisin.
Mina: Meid ei lastud Paddys’sse sisse.
Merks: Ei lastud jah! (käed risti rinna peal)
Siku: Miks?
Mina: Sest Merks on liiga purjus.
Merks: Sest ma olen nii purjus. (ikka käed risti rinna peal)
Siku: naer.
Meie teed Sikuga läksid jälle lahku, ma täpselt ei mäleta miks. Läksime istusime Merksiga natukene ookeani ääres, et merksi pead selgemaks saada. Saime kellegi Jasoniga Melbournist tuttavaks, kes oli aastavahetuseks Airlile tulnud. Tore tüüp, kes mängib kitarri ja lubas teada anda kui siin esinemiseks mingi koha leiab. Siis lähme teda kuulama.
Igatahes, siis helistas Madis ja saime nendega linnas kokku. Läksime meie pundi ja Aaroni ja tema toakaaslasega nende korterisse. Merks vahepeal korrutas ikka, et tahab koju minna, ma üldse ei saanud aru miks. Igatahes ta sinna koju ei läinud, ma ei lubanud!
Seal kus Madis varem plaate mängis oli Aaron baarmen, aga see koht pandi eelmine nädal kinni, Pankrot. Nojaaa tundus, et kogu see alkohol, mis seal oli, oli nüüd Aaroni juures. Aaron miksis meile mõned kokteilid, siis mängis natuke kitarri, jutustasime ja olime lahedad kuni pea 6ni hommikul. Merks sai ka mingil hetkel kainemaks ja oli täitsa arvestatavas konditsioonis jälle :D. Mäkdooonaldsist läbi ja koju magama. Mõnusalt vahva öö :).
1 jaanuar kujunes meil voodis lebotades. Ärkasime, sõime, magasime, sõime, pikutaisme, käisime ostsime hiinakat, sõime, pikutasime, vaatasime filme. Siku oli oma sõbraga väljas ja Kiisik oli tööl. Mõned eriti mõnusad telefonikõned kodustega ja päev oligi läbi.
Loodan, et teil oli eriti mõnus aastavahetus. Mina igatahes igatsesin kõiki!!!!
Soovin superseiklusterohket 2010!
Musid.
G
Subscribe to:
Posts (Atom)