Thursday, March 10, 2011
Thursday, February 10, 2011
Tagasi Ameerikas.
Kui oma eluga midagi targemat ettevõtta pole, siis tuleb reisida! Ja kui te nüüd kõik hästi järgi mõtlete, siis on see igati põnev tegevus ja nagu kõik armastavad öelda: Millal sa siis veel reisid kui noorena?! So.. here I'm again!
Mäel.
Mingi päev käisime Jaana ja tema paari lapsega mäel. Ma polnud ju eriti kaua endale lauda alla saanud ja tunne oli kohe eriti hea.
Mind ajab ikka nii naerma kuidas ameeriklased on sellised ehtsad ameeriklased, keda te kõik filmides näinud olete. Lähed mäele, ja peale selle, et nad enamus seal suusatavad, leiad sealt teksapükste ja villaste kampsunitega sõitjaid. Naer lihtsalt tuleb peale!!!
New Jersey nädalavahetus.
Pakkisime on 17 asja ja palju produkte kokku ja asusime reede õhtul teele. Peatuse tegime Yonkersis, seal ööbisime ka halloweeni ajal, et ei peaks öösel sõitma.
Hommiku pidime kohe Jersey poole teele asuma, aga tuli välja, et Dee oma oli rahakoti, tee peal peatuse tehes, ära kaotanud, aga eriti aus ja hea inimene helistas, et oli selle eile õhtul leidnud. Otse Jersey'sse sõitmise asemel tuli meil hoopis 3h edasi-tagasi trip teha ja alles siis saime hakata Jresey poole sõitma. Aga polnud hullu üldse, sest vähemalt oli rahakott koos dokumentidega võõrast linnast leitud, jess!
Teise öö olime Jersey's selle koha lähedal, kus kontsert, mille pärast me üldse Jersey'sse sõitsime, toimus. Jaana ja Dagne sõbrad mängivad mõnusat muusikat http://holidaysinlondonmusic.com/intro.cfm
Tegime ennast ilusaks ja mõned dringid ja minek. Väga huvitav ja fun oli ja ilmselgelt sai mõned dringid rohkem tehtud kui oleks pidanud. Pidu lõppes meil gay klubis, kus mina elus esimest korda käisin. See asus meie hotelli küljes ajee.... aelevad mehed ning Getter ja Merks kahekesi tantsuplatsil :).
Hommikul pakkisime uuesti oma 17 asja ja produktid kokku ja plaanisime minema hakata, aga tuli hoopis välja, et lähme bändi ja sõpradega lõunale. Eriti fun ja perekondlik lõuna oli. See eest kojusõit oli pikk ka väsitav.
Jersey kolmapäev.
Kui mitu päeva peaks ikka vahele jätma, et uuesti 5h sõit ette võtta ja Jresey'sse sõita? Eeeem... mitte väga mitu kui Getteril Jaanal ja Merksil on vaba päev ja parasjagu toimub just see sama kontsert New Yorkis. Mõeldud tehtud, aga keegi ei hoiatanud, et ilm nii halvaks läheb, et meie õilis plaan, öösel kenast tagasi sõita, luhta läheb. Ilm oli nii halb, et sadas ekstra palju lund ja jäidet ning siis kõigele muule lisaks jäi ilma tõttu ka kontsert ära. Great! Aga tegelikult polnud asi nii hull, sest saime väikse privaat kontserdi ja nalja sai ka super palju! Vara hommikul sõitma hakkamisest ei tulnud ka midagi välja, sest parkla oli puhtaks lükkamata ja auto ei liikunud kusagile. Umbes pool 8 saime liikuma hakata, meil oli kõigil ikkagi plaan tööle jõuda, mina küll pidin oma hommikul 8se tööotsa ära jätma. Aga üllatus üllatus... istusime New Yorkis 2,5 h liikluses kinni, heal juhul sada meetrit liikusime selle aja jooksul kokku. Kõigil oli pissi häda ja nii villand ühe koha peal passimisest, et lausa hulluks võis minna, oli ju veel teada , et meil on üle 4h sõita.. ajeeeeeeee. Kella 3ks jõudsime lõpuks koju, hullumaja. Aga no kui nüüd asjad kokku võtta ja see liikluses passimine ja see, et keegi meie peale pahane poleks olnud, siis oli ikkagi eriti vahva üritus :). Love you all!
Tööst räägin järgmises postituses, sest tegelikult me teeme ikkagi ju tööd ka!
Tervitab ka!
Mäel.
Mingi päev käisime Jaana ja tema paari lapsega mäel. Ma polnud ju eriti kaua endale lauda alla saanud ja tunne oli kohe eriti hea.
Mind ajab ikka nii naerma kuidas ameeriklased on sellised ehtsad ameeriklased, keda te kõik filmides näinud olete. Lähed mäele, ja peale selle, et nad enamus seal suusatavad, leiad sealt teksapükste ja villaste kampsunitega sõitjaid. Naer lihtsalt tuleb peale!!!
New Jersey nädalavahetus.
Pakkisime on 17 asja ja palju produkte kokku ja asusime reede õhtul teele. Peatuse tegime Yonkersis, seal ööbisime ka halloweeni ajal, et ei peaks öösel sõitma.
Hommiku pidime kohe Jersey poole teele asuma, aga tuli välja, et Dee oma oli rahakoti, tee peal peatuse tehes, ära kaotanud, aga eriti aus ja hea inimene helistas, et oli selle eile õhtul leidnud. Otse Jersey'sse sõitmise asemel tuli meil hoopis 3h edasi-tagasi trip teha ja alles siis saime hakata Jresey poole sõitma. Aga polnud hullu üldse, sest vähemalt oli rahakott koos dokumentidega võõrast linnast leitud, jess!
Teise öö olime Jersey's selle koha lähedal, kus kontsert, mille pärast me üldse Jersey'sse sõitsime, toimus. Jaana ja Dagne sõbrad mängivad mõnusat muusikat http://holidaysinlondonmusic.com/intro.cfm
Tegime ennast ilusaks ja mõned dringid ja minek. Väga huvitav ja fun oli ja ilmselgelt sai mõned dringid rohkem tehtud kui oleks pidanud. Pidu lõppes meil gay klubis, kus mina elus esimest korda käisin. See asus meie hotelli küljes ajee.... aelevad mehed ning Getter ja Merks kahekesi tantsuplatsil :).
Hommikul pakkisime uuesti oma 17 asja ja produktid kokku ja plaanisime minema hakata, aga tuli hoopis välja, et lähme bändi ja sõpradega lõunale. Eriti fun ja perekondlik lõuna oli. See eest kojusõit oli pikk ka väsitav.
Jersey kolmapäev.
Kui mitu päeva peaks ikka vahele jätma, et uuesti 5h sõit ette võtta ja Jresey'sse sõita? Eeeem... mitte väga mitu kui Getteril Jaanal ja Merksil on vaba päev ja parasjagu toimub just see sama kontsert New Yorkis. Mõeldud tehtud, aga keegi ei hoiatanud, et ilm nii halvaks läheb, et meie õilis plaan, öösel kenast tagasi sõita, luhta läheb. Ilm oli nii halb, et sadas ekstra palju lund ja jäidet ning siis kõigele muule lisaks jäi ilma tõttu ka kontsert ära. Great! Aga tegelikult polnud asi nii hull, sest saime väikse privaat kontserdi ja nalja sai ka super palju! Vara hommikul sõitma hakkamisest ei tulnud ka midagi välja, sest parkla oli puhtaks lükkamata ja auto ei liikunud kusagile. Umbes pool 8 saime liikuma hakata, meil oli kõigil ikkagi plaan tööle jõuda, mina küll pidin oma hommikul 8se tööotsa ära jätma. Aga üllatus üllatus... istusime New Yorkis 2,5 h liikluses kinni, heal juhul sada meetrit liikusime selle aja jooksul kokku. Kõigil oli pissi häda ja nii villand ühe koha peal passimisest, et lausa hulluks võis minna, oli ju veel teada , et meil on üle 4h sõita.. ajeeeeeeee. Kella 3ks jõudsime lõpuks koju, hullumaja. Aga no kui nüüd asjad kokku võtta ja see liikluses passimine ja see, et keegi meie peale pahane poleks olnud, siis oli ikkagi eriti vahva üritus :). Love you all!
Tööst räägin järgmises postituses, sest tegelikult me teeme ikkagi ju tööd ka!
Tervitab ka!
Monday, January 31, 2011
Ma ei tea, kuidas see vahe nii pikaks venis.
See, et ma siia maailma kaua midagi kirjutanud ei ole, ei tähenda, et ma sellele palju mõelnud poleks.
Viimase postitusega olen muidugi veel Guatemalas, väga inetu minust... ma tean, ma tean.
Ma püüan seda nüüd parandada ja natuke meenutada, mis siin vahepeal toimunud on.
Kui me oma vabatahtliku töö ära lõpetsime, mis oli väga südamlik, armas ja pisaraid sai ka valatud, siis oli meil veel üks nädal jäänud. Sellel viimasel nädalal sõitsime me bussiga Salvadori. Guatemala pealinnast Salvadori pealinna San Salvadori ja sealt edasi bussiga ookeani äärde ühte pisikesse, imepisikesse ookeani äärsesse külla. Seal olid meil ka ühed Antigua aegsed sõbrad juba ees.
Aga ega me seal suurt eriliste ei teinud, logelesime ja saime uusi sõpru, kohalike Tarzaneid 16 bäkkidega (surfamine teeb imesid) ja palju uusi erinevalt huvitavaid seiklusi. Näiteks võin tuua, et mul õnnestus napilt põlema minna.... tegelikult ega ma ise ennast otseselt põlema ei tahtnud panna, aga rakett põrkus vastu seina ja põletas mu pluusi seljale augu. Juuksed jäid alles, jumal tänatud :)
Seal olime vist 4 päeva ja siis sõitsime tagasi Antiguasse, et oma viimased chillimised seal ära teha ja kodinad kokku pakkida.
Laupäev oli meie viimane välja minemise õhtu, kus tutvusime järjekordselt austraallastega, nad ka ikka jõuavad igale poole, ja oli üüüber fun õhtu. Pühapäev oli meie täiesti viimane õhtu selles eriti lahedas Kesk-Ameerika linnas Antiguas.
Päeval käisime veel mingeid sisseoste tegemas ja siis pakkisime asju.
Õhtul läksime õhtusöögile ühe vanema meesterahvaga, nii umbes 60+, John. Tuttavaks saime temaga eelnev päev toidupoes. Kui Merks kellegagi jutustades kõva häälega ütles, et oleme Eestist pärit. Ta ise oli pärit Kanadast ja kunagi Rootsis töötades ka Eestis käinud. Kutsus meid kohe õhtusöögile ja tahtis niisama jutustada, andis oma nimekaardi ja leppisimegi õhtusöögi pühapäevaks kokku.
Enne õhtusöögile minekut tegin veel googlest kerget uuringut, et mis mees ta selline on. Päris huvitav mees oli, töötas Kanada saatkonnas ja oli saanud igasuguseid teenete märke ja auhindu, isegi Inglise Kuningannalt. Tõotas tulla põnev õhtusöök.
Seda see oli ka, valisime ühe eriti hubase ja pisikese restorani ja rääkisime elust ja olust ja igaüks sai oma loo ära rääkida. Tema oli igast põnevaid maailma asju korda saatnud ning omas eestlastest sõpru ja tegi meist tõendusmaterjaliks pilti ka :D
Igatahes meie viimased päevad Antiguas olid eriti mõnusad!
Üleüldse olin/olen ma ülimalt rahul, et see trip ette sai võetud ja kogu see raha mis sinna kulus, oli saja protsendiliselt seda väärt.
... jätkub :)
Viimase postitusega olen muidugi veel Guatemalas, väga inetu minust... ma tean, ma tean.
Ma püüan seda nüüd parandada ja natuke meenutada, mis siin vahepeal toimunud on.
Kui me oma vabatahtliku töö ära lõpetsime, mis oli väga südamlik, armas ja pisaraid sai ka valatud, siis oli meil veel üks nädal jäänud. Sellel viimasel nädalal sõitsime me bussiga Salvadori. Guatemala pealinnast Salvadori pealinna San Salvadori ja sealt edasi bussiga ookeani äärde ühte pisikesse, imepisikesse ookeani äärsesse külla. Seal olid meil ka ühed Antigua aegsed sõbrad juba ees.
Aga ega me seal suurt eriliste ei teinud, logelesime ja saime uusi sõpru, kohalike Tarzaneid 16 bäkkidega (surfamine teeb imesid) ja palju uusi erinevalt huvitavaid seiklusi. Näiteks võin tuua, et mul õnnestus napilt põlema minna.... tegelikult ega ma ise ennast otseselt põlema ei tahtnud panna, aga rakett põrkus vastu seina ja põletas mu pluusi seljale augu. Juuksed jäid alles, jumal tänatud :)
Seal olime vist 4 päeva ja siis sõitsime tagasi Antiguasse, et oma viimased chillimised seal ära teha ja kodinad kokku pakkida.
Laupäev oli meie viimane välja minemise õhtu, kus tutvusime järjekordselt austraallastega, nad ka ikka jõuavad igale poole, ja oli üüüber fun õhtu. Pühapäev oli meie täiesti viimane õhtu selles eriti lahedas Kesk-Ameerika linnas Antiguas.
Päeval käisime veel mingeid sisseoste tegemas ja siis pakkisime asju.
Õhtul läksime õhtusöögile ühe vanema meesterahvaga, nii umbes 60+, John. Tuttavaks saime temaga eelnev päev toidupoes. Kui Merks kellegagi jutustades kõva häälega ütles, et oleme Eestist pärit. Ta ise oli pärit Kanadast ja kunagi Rootsis töötades ka Eestis käinud. Kutsus meid kohe õhtusöögile ja tahtis niisama jutustada, andis oma nimekaardi ja leppisimegi õhtusöögi pühapäevaks kokku.
Enne õhtusöögile minekut tegin veel googlest kerget uuringut, et mis mees ta selline on. Päris huvitav mees oli, töötas Kanada saatkonnas ja oli saanud igasuguseid teenete märke ja auhindu, isegi Inglise Kuningannalt. Tõotas tulla põnev õhtusöök.
Seda see oli ka, valisime ühe eriti hubase ja pisikese restorani ja rääkisime elust ja olust ja igaüks sai oma loo ära rääkida. Tema oli igast põnevaid maailma asju korda saatnud ning omas eestlastest sõpru ja tegi meist tõendusmaterjaliks pilti ka :D
Igatahes meie viimased päevad Antiguas olid eriti mõnusad!
Üleüldse olin/olen ma ülimalt rahul, et see trip ette sai võetud ja kogu see raha mis sinna kulus, oli saja protsendiliselt seda väärt.
... jätkub :)
Thursday, December 2, 2010
Nipet näpet.
Viimased päevad tööl on läinud eriti rahulikult. Eelmise nädala neljapäeval ja reedel käisime, ükspäev lastega ja teine päev lasteta, matkamas. Kõrgel ja ilusa vaatega. See nädal oleme tegelenud rohkem niiöelda ehitustöödega: värvinud, lihvinud, kraapinud. Lastele riiulid, lauad ja kõikvõimalikud kooliks vajalikud asjad. Olengi siin ülepeakaela värviga koos. Aga meil on hästi mõnus seltskond. Hispaania, Austraalia, Kanada, Saksamaa, Ameerika ja meie :)
Ma vist pole maininud, et siin pole eriti liiklusmärke. Olen näinud stop-, ühesuunaline- ja kahesuunalisemärki. Kiirusepiirangu märke pole ka veel trehvanud. Autodesse topitake tavaliselt nii palju inimesi kui mahub või parasjagu vaja on, piirangut ilmselt pole ka sellele.
Järgmine mainimisväärt asjaolu on see, et lapsed ripuvad tisside otsas, KUSIGANES, ma nüüd ei naljata. Neile on see normaalne, et oled kirikus, laps on tissi otsas, räägid preestriga pihitoolis juttu, laps tissi otsas, tänaval jalutab vastu, laps tissi otsas, pargis, bussis no ikka ükskõik kus kohas, võite ainult fantaasial lennata lasta, nad ei vali kohta ega ka mitte aega. Minule kõige veidram oli, kui me käisime laste kodusid külastamas, ja ema lükkas oma kahe aastase lapse vestluse käigus tissi otsa.
Lastevankreid siin ei kasutada, selle aja jooksul olen vist heal juhul 4 vankrit/käru näinud, värsked väiksed beebid on lihtsalt paksu tekiga süles ja vähe vanemad, umbes kuni 3 aastani, kantakse rätikuga seljas või kohupeal, kus parasjagu ruumi on. Sest teadagi kõik asjad käivad rätikuga selga või peapeale. Peapeale pakitakse vahel uskumatult suured pambud, aga nad harjutavad seda juba väiksest peale, nii et pole imestada. Tasakaalu tunnetus on super.
Homme on meil viimane päev laste juures, mis saab kurb olema, juba tean ette. Lapsed on ikka päris armsaks saanud ja tundub, et ka meie neile. Siis jääb veel üks nädal, mil kavatseme natuke ringi vaadata, sest pole väga saanud seda teha ja siis juba koju me tulemegi.
Tervitused päikeselisest Antiguast!
G.
Ma vist pole maininud, et siin pole eriti liiklusmärke. Olen näinud stop-, ühesuunaline- ja kahesuunalisemärki. Kiirusepiirangu märke pole ka veel trehvanud. Autodesse topitake tavaliselt nii palju inimesi kui mahub või parasjagu vaja on, piirangut ilmselt pole ka sellele.
Järgmine mainimisväärt asjaolu on see, et lapsed ripuvad tisside otsas, KUSIGANES, ma nüüd ei naljata. Neile on see normaalne, et oled kirikus, laps on tissi otsas, räägid preestriga pihitoolis juttu, laps tissi otsas, tänaval jalutab vastu, laps tissi otsas, pargis, bussis no ikka ükskõik kus kohas, võite ainult fantaasial lennata lasta, nad ei vali kohta ega ka mitte aega. Minule kõige veidram oli, kui me käisime laste kodusid külastamas, ja ema lükkas oma kahe aastase lapse vestluse käigus tissi otsa.
Lastevankreid siin ei kasutada, selle aja jooksul olen vist heal juhul 4 vankrit/käru näinud, värsked väiksed beebid on lihtsalt paksu tekiga süles ja vähe vanemad, umbes kuni 3 aastani, kantakse rätikuga seljas või kohupeal, kus parasjagu ruumi on. Sest teadagi kõik asjad käivad rätikuga selga või peapeale. Peapeale pakitakse vahel uskumatult suured pambud, aga nad harjutavad seda juba väiksest peale, nii et pole imestada. Tasakaalu tunnetus on super.
Homme on meil viimane päev laste juures, mis saab kurb olema, juba tean ette. Lapsed on ikka päris armsaks saanud ja tundub, et ka meie neile. Siis jääb veel üks nädal, mil kavatseme natuke ringi vaadata, sest pole väga saanud seda teha ja siis juba koju me tulemegi.
Tervitused päikeselisest Antiguast!
G.
Thursday, November 25, 2010
Real life goes on..
Tänane päev laste juures läks üsna huvutavalt.
Midagi ma otseslt tegema ei pidanud, aga tolknesin natuke kaasas.
Nimelt teevad nad laste tausta uuringut ja sellega seoses käiakse laste kodudes. Minu tänane ülesanne oli lihtsalt kaasa minna, et ma saaksin ka aimu kuidas need lapsed tegelikult elavad.
Läksime kahekesi ühe Hispaaniast pärit vabatahtlikuga, Rafael 58 aastane. Küsimused, mis neilt küsiti puudutasid lapse söömis tavasid, mitmekesi elatakse, kas on olemas pesemisvõimalused ja üldse kõike võimalikku.
Käisime kahe väga armsa tüdruku kodudes.
Esimes tüdruku ema on 27 ja tal on 3 last, keda ta kasvatab pm üksinda. Mulle jäi selgusetuks, kus on laste isa, aga igatahes teda pole. Oli aind vanaema. 5 inimest magavad ühes imepisikeses toas, kus on kaks voodit, mille seinad olid umbes saepuruplaadi paksused. Parasjagu jooksis toas ka hiir ringi. Köögist rääkida ei saa, kuna see oli pm olematu. Õlgedest või millestki sarnasest tehtud nurgake, pliit ei töötanud ja süüa tehti nii, et lõke põrandale, mis oli siis maapind ja nii ta käis. Ühte riiulit nägin ka. Vets oli kohe kanade pisikese puuri kõrval, lihtalt üks plekist vetsupott ja rohkelt kärbseid. Kuhu see solk läheb, see jäi ka selgusetuks. Võib olla, et vahetatkse vetsu asukohta aegajalt. Pesu pesemiseks oli neil kraanikauss õue peal, nii on ka enamustel või siis pestakse üldse jõgedes kuskil, kerge katuse all. Nn. vannituba oli ka hoovi ühes nurgas, ma sinna sisse ei piilunud, aga ilmselt ega seal midagi vaadata poleksi olnud.
Teise tüdruku ema(25, nägi välja vähemalt 30) kasvatb kahte pisikest last üksinda, 5 ja 3. Elab koos oma vanematega ja nagu ma aru sain, siis lastel on tegelikult isa ka, kes käib kuskil mujal tööl ja aegajalt koju ka tuleb. Isale meeldib alkohol ja pidi aegajalt vägivaldne olema. Nende kodu oli muidu väga puhas, nii puhtaks kui saab maapinna pühkida. Magamistuba oli nagu ikka, eriti pisikene. Ühes voodis pidavat 5 inimest magama, ma päris täpselt ei tea kuidas see välja näeb, aga nii on. Vahepeal küsimustele vastates tekkis igatahes emal kerge pinge ja talle oli vaja kinnitada, et see kõik on konfidentsiaalne, kuna Rafa väga hästi inglise k. ei räägi, siis ma ei saanud klõigest aru.
Mul ei olnud endal fotokat kaasas, aga sain kasutada Jessica(austraalia tüdruk, kes meiega töötab) fotokat. Aga ega ma väga turisti ei tahtnud mängida ja pealetükkivalt pilte teha, aga midagi tegin ja kui kätte saan pildid, siis postitan teile ka. Tüdrukud ise on üsna rõõmsad lapsed. Muidu on meil väga erinevaid lapsi koolis, osad on vaiksed ja endasse tõmbunud jne. Ja need kodud, kus me täna käisime, polnud ka kõige hullemate killast. Rafa teadis rääkida ja olen ise ka kuulnud, et osadel on kodus asi päris hull.
Kerge ülevaade teile... loodan pildid ka kiirelt saada.
Midagi ma otseslt tegema ei pidanud, aga tolknesin natuke kaasas.
Nimelt teevad nad laste tausta uuringut ja sellega seoses käiakse laste kodudes. Minu tänane ülesanne oli lihtsalt kaasa minna, et ma saaksin ka aimu kuidas need lapsed tegelikult elavad.
Läksime kahekesi ühe Hispaaniast pärit vabatahtlikuga, Rafael 58 aastane. Küsimused, mis neilt küsiti puudutasid lapse söömis tavasid, mitmekesi elatakse, kas on olemas pesemisvõimalused ja üldse kõike võimalikku.
Käisime kahe väga armsa tüdruku kodudes.
Esimes tüdruku ema on 27 ja tal on 3 last, keda ta kasvatab pm üksinda. Mulle jäi selgusetuks, kus on laste isa, aga igatahes teda pole. Oli aind vanaema. 5 inimest magavad ühes imepisikeses toas, kus on kaks voodit, mille seinad olid umbes saepuruplaadi paksused. Parasjagu jooksis toas ka hiir ringi. Köögist rääkida ei saa, kuna see oli pm olematu. Õlgedest või millestki sarnasest tehtud nurgake, pliit ei töötanud ja süüa tehti nii, et lõke põrandale, mis oli siis maapind ja nii ta käis. Ühte riiulit nägin ka. Vets oli kohe kanade pisikese puuri kõrval, lihtalt üks plekist vetsupott ja rohkelt kärbseid. Kuhu see solk läheb, see jäi ka selgusetuks. Võib olla, et vahetatkse vetsu asukohta aegajalt. Pesu pesemiseks oli neil kraanikauss õue peal, nii on ka enamustel või siis pestakse üldse jõgedes kuskil, kerge katuse all. Nn. vannituba oli ka hoovi ühes nurgas, ma sinna sisse ei piilunud, aga ilmselt ega seal midagi vaadata poleksi olnud.
Teise tüdruku ema(25, nägi välja vähemalt 30) kasvatb kahte pisikest last üksinda, 5 ja 3. Elab koos oma vanematega ja nagu ma aru sain, siis lastel on tegelikult isa ka, kes käib kuskil mujal tööl ja aegajalt koju ka tuleb. Isale meeldib alkohol ja pidi aegajalt vägivaldne olema. Nende kodu oli muidu väga puhas, nii puhtaks kui saab maapinna pühkida. Magamistuba oli nagu ikka, eriti pisikene. Ühes voodis pidavat 5 inimest magama, ma päris täpselt ei tea kuidas see välja näeb, aga nii on. Vahepeal küsimustele vastates tekkis igatahes emal kerge pinge ja talle oli vaja kinnitada, et see kõik on konfidentsiaalne, kuna Rafa väga hästi inglise k. ei räägi, siis ma ei saanud klõigest aru.
Mul ei olnud endal fotokat kaasas, aga sain kasutada Jessica(austraalia tüdruk, kes meiega töötab) fotokat. Aga ega ma väga turisti ei tahtnud mängida ja pealetükkivalt pilte teha, aga midagi tegin ja kui kätte saan pildid, siis postitan teile ka. Tüdrukud ise on üsna rõõmsad lapsed. Muidu on meil väga erinevaid lapsi koolis, osad on vaiksed ja endasse tõmbunud jne. Ja need kodud, kus me täna käisime, polnud ka kõige hullemate killast. Rafa teadis rääkida ja olen ise ka kuulnud, et osadel on kodus asi päris hull.
Kerge ülevaade teile... loodan pildid ka kiirelt saada.
Tuesday, November 23, 2010
Elu Antiguas jätkub.
Oleme siin vahepeal aktiivsed ja mitte aktiivsed olnud.
Minu mitteaktiivsus väljendub eelkõige blogi kijutamises ja natuke ka hispaania keele õppimises, viimase oleme nüüd mõnedeks päevadeks ära jätnud. Vaatab kuidas edasi läheb. Me pole oma õpetajast väga vaimustuses, natuke raske on, kui ta inglise keelt ei räägi ja siis enamus ajast pead arvama, mis see nüüd siis olla võiks, mis ta just ütles.
Aga üle-eelmine nädalavahetus käisime Atitlani järve ääre, mis jääb meist umbes 2h kaugusele. Sõit sinna oli päris huvitav, kahe realisest teest oli saanud üsna tihti ühe realine, kuna suurte vihmade tõttu oli lihtsalt tee ära kadunud.
Bussiga toodi meid ühele poole järve ja sealt võtsime paadi ja sõitsime teisele poole, ühte armsasse hipi linna. Järv ise on mägede vahel ja eriti ilus oli kogu see ümbrus seal. Nautisime linna ja veetsime mõnusalt aega oma uute sõpradega. Peol käisime ka, selline kõige mõnusama muusikaga pidu oli, trummid ja mitte trummid, kohalikud ja mitte kohalikud, tantsu ja veel rohkem tantsu, meeldis ja siis meeldis veel rohkem.
Tagasi sõites, nägin ma tee peal laipa. Või noh, ma nägin aind jalgu, sest ta oli kilega kaetud.
Jäime väga rahule oma nädalavahetusega!
Tollel nädalavahetusel tuli meile majja veel üks vabatahtlik, kes on pärit Austraaliast ja on siin vaid kaks nädalat, et siis nüüdseks ta lähebki reedel juba ära. Õnneks ta on vähe jutukam kui meil need ülejäänud siin olnud on ja eriti vaiksed õhtusöögid on asendunud vähe jutukamatega.
Eelmise nädala sees midagi jalust rabavt ei juhtunud, olime natuke sotsiaalsed ja käisime tantsimas. Ahaa... natuke haiged olime ka, Merks kolmap ja mina neljap. Merksil oli mingit laadi kõhugripp, minul oli kindlalt palavik ja lihtsalt magu valutas. Nüüdseks olen täiesti korras ja Merks on uuesti haige, sai laup kuskilt mingi külmetuse tõve kallale.
Käisime laupäeva vara hommikul vulkaani tripil. See tähendas, siis et tõusime enne 6 hommikul, riietasime ennast matkasellideks. Sõit sinna oli üle tunni ja matk üles pilvedesse oli ka umbes tunnike, pääääääääääris läbi võttis see üles ronimine. Kõige suurem jama selle asja juures oli see, et ilm oli täiesti pilvine ja meile seda imeilusat vaadet ei avanenud, küll aga saime seal kuumuses vahukomme grillida ja külmast õhust sooja kätte. Aga väga kift oli ikkagi, see pind oli väga huvitav ja mõnes kohas ikka auras nii kuuma, et puu toigas läks kenast põlema.
Pühapäeval käisime jalgpalli vaatamas, kuhu kutsus meid üks kohalik sõber. Saime tasuta piletid ja mina sain kuulsaks :D Tegelt oli nii, et nii kui ma sinna tribüünile maha sain istutud, siis lendas mulle mikrofiniga tüüp kõrvale ja kaameramees järgi. Merks oli nii kõveras ja rabas mult kaamera käest ära. Ma sain anda pisikese(õnneks pisikese, kuna ta väga inglise keelt ei osanud) intervjuu, mida pidi näitama õhtul kuskilt kohalikust kanalist, aga ma ei jõudnudki vaadat ja ega ma enda vaatamisest nüüd nii huvitatud ka polnud. See oli rohkem naljaks! Ülejäänud pühapäev läks lebotades.
Täna käisin jälle salsa tunnis, mulle ikka väga väga meeldib! Võib-olla ka selle pärast, et seal saab nii palju nalja. Homme läheme igatahes oma oskusid testima kohalikku salsa klubisse, ajee :D
Ahjaa.. käisin siin üks päev jooksmas, puhas ulme! Jala ära murdmise tõenäosus on 95%, siin on ju aind munakivi teed, väga ei taha sellega riskida.
Kirjutamiseni, tervitan lugejaid ja mitte lugejaid :)
Päike.
Minu mitteaktiivsus väljendub eelkõige blogi kijutamises ja natuke ka hispaania keele õppimises, viimase oleme nüüd mõnedeks päevadeks ära jätnud. Vaatab kuidas edasi läheb. Me pole oma õpetajast väga vaimustuses, natuke raske on, kui ta inglise keelt ei räägi ja siis enamus ajast pead arvama, mis see nüüd siis olla võiks, mis ta just ütles.
Aga üle-eelmine nädalavahetus käisime Atitlani järve ääre, mis jääb meist umbes 2h kaugusele. Sõit sinna oli päris huvitav, kahe realisest teest oli saanud üsna tihti ühe realine, kuna suurte vihmade tõttu oli lihtsalt tee ära kadunud.
Bussiga toodi meid ühele poole järve ja sealt võtsime paadi ja sõitsime teisele poole, ühte armsasse hipi linna. Järv ise on mägede vahel ja eriti ilus oli kogu see ümbrus seal. Nautisime linna ja veetsime mõnusalt aega oma uute sõpradega. Peol käisime ka, selline kõige mõnusama muusikaga pidu oli, trummid ja mitte trummid, kohalikud ja mitte kohalikud, tantsu ja veel rohkem tantsu, meeldis ja siis meeldis veel rohkem.
Tagasi sõites, nägin ma tee peal laipa. Või noh, ma nägin aind jalgu, sest ta oli kilega kaetud.
Jäime väga rahule oma nädalavahetusega!
Tollel nädalavahetusel tuli meile majja veel üks vabatahtlik, kes on pärit Austraaliast ja on siin vaid kaks nädalat, et siis nüüdseks ta lähebki reedel juba ära. Õnneks ta on vähe jutukam kui meil need ülejäänud siin olnud on ja eriti vaiksed õhtusöögid on asendunud vähe jutukamatega.
Eelmise nädala sees midagi jalust rabavt ei juhtunud, olime natuke sotsiaalsed ja käisime tantsimas. Ahaa... natuke haiged olime ka, Merks kolmap ja mina neljap. Merksil oli mingit laadi kõhugripp, minul oli kindlalt palavik ja lihtsalt magu valutas. Nüüdseks olen täiesti korras ja Merks on uuesti haige, sai laup kuskilt mingi külmetuse tõve kallale.
Käisime laupäeva vara hommikul vulkaani tripil. See tähendas, siis et tõusime enne 6 hommikul, riietasime ennast matkasellideks. Sõit sinna oli üle tunni ja matk üles pilvedesse oli ka umbes tunnike, pääääääääääris läbi võttis see üles ronimine. Kõige suurem jama selle asja juures oli see, et ilm oli täiesti pilvine ja meile seda imeilusat vaadet ei avanenud, küll aga saime seal kuumuses vahukomme grillida ja külmast õhust sooja kätte. Aga väga kift oli ikkagi, see pind oli väga huvitav ja mõnes kohas ikka auras nii kuuma, et puu toigas läks kenast põlema.
Pühapäeval käisime jalgpalli vaatamas, kuhu kutsus meid üks kohalik sõber. Saime tasuta piletid ja mina sain kuulsaks :D Tegelt oli nii, et nii kui ma sinna tribüünile maha sain istutud, siis lendas mulle mikrofiniga tüüp kõrvale ja kaameramees järgi. Merks oli nii kõveras ja rabas mult kaamera käest ära. Ma sain anda pisikese(õnneks pisikese, kuna ta väga inglise keelt ei osanud) intervjuu, mida pidi näitama õhtul kuskilt kohalikust kanalist, aga ma ei jõudnudki vaadat ja ega ma enda vaatamisest nüüd nii huvitatud ka polnud. See oli rohkem naljaks! Ülejäänud pühapäev läks lebotades.
Täna käisin jälle salsa tunnis, mulle ikka väga väga meeldib! Võib-olla ka selle pärast, et seal saab nii palju nalja. Homme läheme igatahes oma oskusid testima kohalikku salsa klubisse, ajee :D
Ahjaa.. käisin siin üks päev jooksmas, puhas ulme! Jala ära murdmise tõenäosus on 95%, siin on ju aind munakivi teed, väga ei taha sellega riskida.
Kirjutamiseni, tervitan lugejaid ja mitte lugejaid :)
Päike.
Tuesday, November 16, 2010
Saturday, November 13, 2010
Söök.
See väärib mainimist!
Meil on lihtsalt üle prahi söögid! Kõige põnevam selle juures muidugi on see, et meil pole halli aimugi, mida me endale sisse sööme. Aga kõik on tervislik ja maitsev! Natuke tunneb puudust vürtsistest toitudest ja juustust, muidu on kõik bueno!
Suured tänud lähevad meie majapidaja Luisale! Gracias!
Käisime eile salsa laiv muusikat kuulamas ja kus seal vihuti salsat tantsida. Kaalume tõsiselt endale ühte lisatundi juurde võtta, et saaks ka salsa ässaks hakata :D Väga meeldib!
Üldse meeldib siin väga, tore on! (:
Nädalavahetuseks sõidame järve äärde, mis on 3h kaugusel, veedame öö seal ja siis pühapäeval tagasi.
Ilusat nädalavahetust teile ka!
Meil on lihtsalt üle prahi söögid! Kõige põnevam selle juures muidugi on see, et meil pole halli aimugi, mida me endale sisse sööme. Aga kõik on tervislik ja maitsev! Natuke tunneb puudust vürtsistest toitudest ja juustust, muidu on kõik bueno!
Suured tänud lähevad meie majapidaja Luisale! Gracias!
Käisime eile salsa laiv muusikat kuulamas ja kus seal vihuti salsat tantsida. Kaalume tõsiselt endale ühte lisatundi juurde võtta, et saaks ka salsa ässaks hakata :D Väga meeldib!
Üldse meeldib siin väga, tore on! (:
Nädalavahetuseks sõidame järve äärde, mis on 3h kaugusel, veedame öö seal ja siis pühapäeval tagasi.
Ilusat nädalavahetust teile ka!
Subscribe to:
Posts (Atom)