Real life goes on..

Tänane päev laste juures läks üsna huvutavalt.
Midagi ma otseslt tegema ei pidanud, aga tolknesin natuke kaasas.
Nimelt teevad nad laste tausta uuringut ja sellega seoses käiakse laste kodudes. Minu tänane ülesanne oli lihtsalt kaasa minna, et ma saaksin ka aimu kuidas need lapsed tegelikult elavad.
Läksime kahekesi ühe Hispaaniast pärit vabatahtlikuga, Rafael 58 aastane. Küsimused, mis neilt küsiti puudutasid lapse söömis tavasid, mitmekesi elatakse, kas on olemas pesemisvõimalused ja üldse kõike võimalikku.
Käisime kahe väga armsa tüdruku kodudes.
Esimes tüdruku ema on 27 ja tal on 3 last, keda ta kasvatab pm üksinda. Mulle jäi selgusetuks, kus on laste isa, aga igatahes teda pole. Oli aind vanaema. 5 inimest magavad ühes imepisikeses toas, kus on kaks voodit, mille seinad olid umbes saepuruplaadi paksused. Parasjagu jooksis toas ka hiir ringi. Köögist rääkida ei saa, kuna see oli pm olematu. Õlgedest või millestki sarnasest tehtud nurgake, pliit ei töötanud ja süüa tehti nii, et lõke põrandale, mis oli siis maapind ja nii ta käis. Ühte riiulit nägin ka. Vets oli kohe kanade pisikese puuri kõrval, lihtalt üks plekist vetsupott ja rohkelt kärbseid. Kuhu see solk läheb, see jäi ka selgusetuks. Võib olla, et vahetatkse vetsu asukohta aegajalt. Pesu pesemiseks oli neil kraanikauss õue peal, nii on ka enamustel või siis pestakse üldse jõgedes kuskil, kerge katuse all. Nn. vannituba oli ka hoovi ühes nurgas, ma sinna sisse ei piilunud, aga ilmselt ega seal midagi vaadata poleksi olnud.
Teise tüdruku ema(25, nägi välja vähemalt 30) kasvatb kahte pisikest last üksinda, 5 ja 3. Elab koos oma vanematega ja nagu ma aru sain, siis lastel on tegelikult isa ka, kes käib kuskil mujal tööl ja aegajalt koju ka tuleb. Isale meeldib alkohol ja pidi aegajalt vägivaldne olema. Nende kodu oli muidu väga puhas, nii puhtaks kui saab maapinna pühkida. Magamistuba oli nagu ikka, eriti pisikene. Ühes voodis pidavat 5 inimest magama, ma päris täpselt ei tea kuidas see välja näeb, aga nii on. Vahepeal küsimustele vastates tekkis igatahes emal kerge pinge ja talle oli vaja kinnitada, et see kõik on konfidentsiaalne, kuna Rafa väga hästi inglise k. ei räägi, siis ma ei saanud klõigest aru.

Mul ei olnud endal fotokat kaasas, aga sain kasutada Jessica(austraalia tüdruk, kes meiega töötab) fotokat. Aga ega ma väga turisti ei tahtnud mängida ja pealetükkivalt pilte teha, aga midagi tegin ja kui kätte saan pildid, siis postitan teile ka. Tüdrukud ise on üsna rõõmsad lapsed. Muidu on meil väga erinevaid lapsi koolis, osad on vaiksed ja endasse tõmbunud jne. Ja need kodud, kus me täna käisime, polnud ka kõige hullemate killast. Rafa teadis rääkida ja olen ise ka kuulnud, et osadel on kodus asi päris hull.

Kerge ülevaade teile... loodan pildid ka kiirelt saada.