Elu Antiguas jätkub.

Oleme siin vahepeal aktiivsed ja mitte aktiivsed olnud.
Minu mitteaktiivsus väljendub eelkõige blogi kijutamises ja natuke ka hispaania keele õppimises, viimase oleme nüüd mõnedeks päevadeks ära jätnud. Vaatab kuidas edasi läheb. Me pole oma õpetajast väga vaimustuses, natuke raske on, kui ta inglise keelt ei räägi ja siis enamus ajast pead arvama, mis see nüüd siis olla võiks, mis ta just ütles.
Aga üle-eelmine nädalavahetus käisime Atitlani järve ääre, mis jääb meist umbes 2h kaugusele. Sõit sinna oli päris huvitav, kahe realisest teest oli saanud üsna tihti ühe realine, kuna suurte vihmade tõttu oli lihtsalt tee ära kadunud.
Bussiga toodi meid ühele poole järve ja sealt võtsime paadi ja sõitsime teisele poole, ühte armsasse hipi linna. Järv ise on mägede vahel ja eriti ilus oli kogu see ümbrus seal. Nautisime linna ja veetsime mõnusalt aega oma uute sõpradega. Peol käisime ka, selline kõige mõnusama muusikaga pidu oli, trummid ja mitte trummid, kohalikud ja mitte kohalikud, tantsu ja veel rohkem tantsu, meeldis ja siis meeldis veel rohkem.
Tagasi sõites, nägin ma tee peal laipa. Või noh, ma nägin aind jalgu, sest ta oli kilega kaetud.
Jäime väga rahule oma nädalavahetusega!

Tollel nädalavahetusel tuli meile majja veel üks vabatahtlik, kes on pärit Austraaliast ja on siin vaid kaks nädalat, et siis nüüdseks ta lähebki reedel juba ära. Õnneks ta on vähe jutukam kui meil need ülejäänud siin olnud on ja eriti vaiksed õhtusöögid on asendunud vähe jutukamatega.

Eelmise nädala sees midagi jalust rabavt ei juhtunud, olime natuke sotsiaalsed ja käisime tantsimas. Ahaa... natuke haiged olime ka, Merks kolmap ja mina neljap. Merksil oli mingit laadi kõhugripp, minul oli kindlalt palavik ja lihtsalt magu valutas. Nüüdseks olen täiesti korras ja Merks on uuesti haige, sai laup kuskilt mingi külmetuse tõve kallale.

Käisime laupäeva vara hommikul vulkaani tripil. See tähendas, siis et tõusime enne 6 hommikul, riietasime ennast matkasellideks. Sõit sinna oli üle tunni ja matk üles pilvedesse oli ka umbes tunnike, pääääääääääris läbi võttis see üles ronimine. Kõige suurem jama selle asja juures oli see, et ilm oli täiesti pilvine ja meile seda imeilusat vaadet ei avanenud, küll aga saime seal kuumuses vahukomme grillida ja külmast õhust sooja kätte. Aga väga kift oli ikkagi, see pind oli väga huvitav ja mõnes kohas ikka auras nii kuuma, et puu toigas läks kenast põlema.

Pühapäeval käisime jalgpalli vaatamas, kuhu kutsus meid üks kohalik sõber. Saime tasuta piletid ja mina sain kuulsaks :D Tegelt oli nii, et nii kui ma sinna tribüünile maha sain istutud, siis lendas mulle mikrofiniga tüüp kõrvale ja kaameramees järgi. Merks oli nii kõveras ja rabas mult kaamera käest ära. Ma sain anda pisikese(õnneks pisikese, kuna ta väga inglise keelt ei osanud) intervjuu, mida pidi näitama õhtul kuskilt kohalikust kanalist, aga ma ei jõudnudki vaadat ja ega ma enda vaatamisest nüüd nii huvitatud ka polnud. See oli rohkem naljaks! Ülejäänud pühapäev läks lebotades.

Täna käisin jälle salsa tunnis, mulle ikka väga väga meeldib! Võib-olla ka selle pärast, et seal saab nii palju nalja. Homme läheme igatahes oma oskusid testima kohalikku salsa klubisse, ajee :D

Ahjaa.. käisin siin üks päev jooksmas, puhas ulme! Jala ära murdmise tõenäosus on 95%, siin on ju aind munakivi teed, väga ei taha sellega riskida.

Kirjutamiseni, tervitan lugejaid ja mitte lugejaid :)
Päike.