Ma võin ju jälle öelda, et ma pole kes teab mis ajast kirjutanud, aga te teate seda ju isegi, sellepärast ma ei hakka ütlema.
Vahepeal oleme tähistanud Australian Day´d, seal juures grillinud mitmeid kordi, käinud väljas ehk siis pidutsenud hommiku tundideni, tutvunun erinevate toredate, naljakate inimestega, käinud natukene veel kohalikus klubi-pubis laiv muusikat kuulamas ja muidugi muidugi käime me ka koguaeg tööl. Päriselt päriselt, 5 päeva nädalas!
Ilm on meil endislt kuum, vahepeal jahutatakse meid vihmaga, aga viimasel ajal pole seda ka palju olnud. Aga ega ma ei kurda. Vahest mõtlen aind kui hea oleks astuda tuppa, põsed külmast õhetavad ja keeta endale kõige maitsvam piparmündi tee meega.... mmmmmm.
Eile ja täna olid meil Merksiga üsna lühikesed tööpäevad. Koju tulles mõnulesime oma üli mõnusas basseinis koos veini ja õllega (jaa... ma olen hakanud meeste õlut jooma, kes veel ei teadnud) ja nii kohe kaks päeva jutti. Siin juures ma pean ütlema jälle, et elu on ikka ilus. Ja ema, ära sa nüüd mõtle, et ma siin muud ei teegi kui joon veini.Kuigi tegelikult nii vist just on:).
Vahest kui mul jaksu on siis käin Sikuga kõndimas, meil on siin eriti mõnus beach walk. Seal näeb tädikesi oma teistsuguste koertega, kohvitassiga naist, ilma särkideta eriti heas vormis kutte ja palju teisi naeratavaid ja teretavaid inimesi. Esimest korda käisin kõndimas oma slippidega, mis oli väga vale mõte, sain kõige rõvedamad ja suuremad verised villid igale poole. Nüüd käin Siku skeidi papudega, vähemalt ei hõõru. Muidugi kui keegi tahab, siis võib mu jooksutossud mulle kodust saata, poleks üldse paha :).
Täna polnud meil tööl supervisorit kohal ja siis oli ühte külmikusse meile jäätud maasikaid ja õlut... nii, mis te arvate mis nendega sai? Läks kohe tarbimiseks, koos telefonikõnega Jaanale. Jaana kallis oli nii armsalt shvipsis ja eriti mõnus oli jälle lobiseda. Hästi palju igatsen! Ja et te teaksite, siis Jaana läheb meil Ussssaa kooli. Palju Õnne talle!!!
Ma nüüd tõmban otsad kokku. Vaja veel pessu minna ja siis tuleb vist laupäeva õhtune muuvi õhtu. Pianist on meil kavas, pidavat eriti hea vana film olema. Saame näha.
Olge vahvad! Ma ausalt igatsen teid :)
Musid
Tulikuum
G.
Saturday, February 6, 2010
Thursday, January 14, 2010
Ükskõikkui mitu...
...aega pole kirjutanud.
Ma ei saaks öelda, et mul pole aega olnud. Mul lihtsalt pole viitsmist olnud. I’m sorry!
Hmm... ilmselt pole te kuulnud meie Whitehaveni tripist. Saar, kus liiv on valge ja ei lähe kunagi kuumaks.
Varahommikul asusime sinna purjekaga teele, umbes 50 inimest kokku ja pea 3h sõitu. Ilm oli pilvine, mis oli hea! Ausalt, muidu oleksime päeva lõpuks vähid olnud. Sinna minnes ja tagasi tulles sadas vihma. Saime rohelised vihmajoped selga ja istusime nagu kakukesed reas.
Kohale jõudes saime endale kombed selga. Jellyfishide kaitseks. Minul anti fliiskombe, keegi ei tea miks. Venitasime need endale selga ja nägime välja nagu viinerid kiles, või siis tegelikult rohkem sardellid kiles. Aga no neid oli õnneks vaja aind ujuma minekuks, pärast võis kohe seljast ikka ära võtta.
Ja loomulikult oli meil nii mõnusal tripil kaasas vein ja omad veiniklaasid, millede eest me meeskonnaliikmetelt kiita saime :D. Ega seal saarel tegelikult väga palju vaadata pole, üks hästi pikk rannariba valge liiva ja sinise veega(mis on siin muidugi igalpool). Tegime mõned pildid, pikutasime ja nautisime. Paar tundi, asjad kokku ja koju sõit. Natuke vihma ja põsed päiksest, mis oli kaugel pilvede taga, punaseks. Mõnus päev!
Reedel saatsime Madise ja Helise ära. Nad võtsin suuna GoldCoastile. Natuke kahju ka! Aga saime tuttavaks uues eestlastest paariga, Harri ja Jaanika (Viimsist). Õigemini Madis tutvus nendega SailingClub’bis pokkerit mängides. Harri ja Madis olid kaks viimast mängijat, Harri võitis. Ja alles mängu lõppedes selgus, et ohohoo Harri on ka Eestist. Selline vahva juhus.
Esmaspäeval tähistasime siis minu sünnipäeva. Merks küpsetas mulle eriti maitsva kräsupeatordi. Hommikul üritasid nad Sikuga mulle laulda, teadmata laulusõnu, aga mõte loeb! Aga see nägi välja nii: Palju Õnne...hihihiiiihii.... Uus katse: Palju Õnne...hihihii ja no kaugemale see laul ei läinudki. Naljakas oli! Tööpäev läks õnneks üsna kiirelt. Õhtul tulid külalised, meie uued eestlased ja teised sõbrad. Sõime ja jõime ja läksime natuke linna peale. Mina jäin öösel tähti vaadates hoovipeale kott-tooli magama, mingi 5 minutiks. Ärgates nägin Taivot enda kõrval muru peal rullimas. Ise ta muidugi hommikul ei mäletanud midagi, et ta meie hoovis magama käis :D Sain paar vahvat kingitust ka :)!
Teisipäeval oli lebo päev. Rullisime mingi 1ni voodis. Meie uuel sõbral, Harril, oli sünnipäev ja käisime rannas hot-dog’e grillimas. Väga pikalt ei chillinud, sest hommikul oli vaja vara tõusta.
Dubidubiduu.... kolmapäevane äratus oli kell 6, sest meil oli järjekorda sailing trip ees. Sõitsime üle 3 tunni maailma kõige suuremale korallile snorgeldama.
Mingi hetk keset ookeani läks laine nii suureks, et pool paati istus oksekottidega väljas, näris jääkuubikuid ja üritas kaugustesse vaadata:D. Me olime tugevad ja naersime aind selle peale. Süüa sai nii palju, et korraks tekkis isegi mõte, et äkki me ei jää enam vee peale püsimagi, õnneks jäime!
Ja jälle need jellyfishid! Kombed oli seekord värvilised, metsik! Nägime välja nagu hmm.. teletupsud, ufod, või siis veel mingid kolmandad tegelased. Kino sai ikka koguaeg.
Mul tekkis alguses korraks paanika, sest mu mask täitus veega ja ma ei saanud korralikult hingata. Läksin vahestasin maski ära ja kõik oli jälle hästi.
Oh, igasuguseid vahvaid kalu oli seal vee all. Ühed värvilised tulid kohe näksama kui vette läksime. Nii kaua hulpisime Merksiga kui soolavesi oli täieliku loputuse ära teinud, siis lihtsalt enam ei jõudnud. Läksime parkisime kõhud jälle ekstra täis ja tegime paadiga turistika koralli kohal. Natuke veel lebo aega keset ookeani ja kojusõit.
Ja kas laine oli veel suurem kui enne? Jah oli küll! Ja kellel hakkas seekord kõhus keerama? Minul! Sweeeeeeeet. Seekord istusime sees ja ma pidin välja ronima ja kaugustesse vahtima. Merks, hea sõbranna kohaselt, tõi mulle oksekoti ja jääkuubikud. Õnneks ma seda kotti kasutama ei pidanud :D
Värsked puuviljad ja shokolaadikook ning oli jälle parem olla . Jälle üks ülimõnus seiklus.
Kui keegi tahab head filmi vaadata, siis soovitan August Rush.
Tänan tähelepanu eest!
Soojad tervitused kõigile lugejatele!
Järgmise korrani, olge terved!
Getter.
Ma ei saaks öelda, et mul pole aega olnud. Mul lihtsalt pole viitsmist olnud. I’m sorry!
Hmm... ilmselt pole te kuulnud meie Whitehaveni tripist. Saar, kus liiv on valge ja ei lähe kunagi kuumaks.
Varahommikul asusime sinna purjekaga teele, umbes 50 inimest kokku ja pea 3h sõitu. Ilm oli pilvine, mis oli hea! Ausalt, muidu oleksime päeva lõpuks vähid olnud. Sinna minnes ja tagasi tulles sadas vihma. Saime rohelised vihmajoped selga ja istusime nagu kakukesed reas.
Kohale jõudes saime endale kombed selga. Jellyfishide kaitseks. Minul anti fliiskombe, keegi ei tea miks. Venitasime need endale selga ja nägime välja nagu viinerid kiles, või siis tegelikult rohkem sardellid kiles. Aga no neid oli õnneks vaja aind ujuma minekuks, pärast võis kohe seljast ikka ära võtta.
Ja loomulikult oli meil nii mõnusal tripil kaasas vein ja omad veiniklaasid, millede eest me meeskonnaliikmetelt kiita saime :D. Ega seal saarel tegelikult väga palju vaadata pole, üks hästi pikk rannariba valge liiva ja sinise veega(mis on siin muidugi igalpool). Tegime mõned pildid, pikutasime ja nautisime. Paar tundi, asjad kokku ja koju sõit. Natuke vihma ja põsed päiksest, mis oli kaugel pilvede taga, punaseks. Mõnus päev!
Reedel saatsime Madise ja Helise ära. Nad võtsin suuna GoldCoastile. Natuke kahju ka! Aga saime tuttavaks uues eestlastest paariga, Harri ja Jaanika (Viimsist). Õigemini Madis tutvus nendega SailingClub’bis pokkerit mängides. Harri ja Madis olid kaks viimast mängijat, Harri võitis. Ja alles mängu lõppedes selgus, et ohohoo Harri on ka Eestist. Selline vahva juhus.
Esmaspäeval tähistasime siis minu sünnipäeva. Merks küpsetas mulle eriti maitsva kräsupeatordi. Hommikul üritasid nad Sikuga mulle laulda, teadmata laulusõnu, aga mõte loeb! Aga see nägi välja nii: Palju Õnne...hihihiiiihii.... Uus katse: Palju Õnne...hihihii ja no kaugemale see laul ei läinudki. Naljakas oli! Tööpäev läks õnneks üsna kiirelt. Õhtul tulid külalised, meie uued eestlased ja teised sõbrad. Sõime ja jõime ja läksime natuke linna peale. Mina jäin öösel tähti vaadates hoovipeale kott-tooli magama, mingi 5 minutiks. Ärgates nägin Taivot enda kõrval muru peal rullimas. Ise ta muidugi hommikul ei mäletanud midagi, et ta meie hoovis magama käis :D Sain paar vahvat kingitust ka :)!
Teisipäeval oli lebo päev. Rullisime mingi 1ni voodis. Meie uuel sõbral, Harril, oli sünnipäev ja käisime rannas hot-dog’e grillimas. Väga pikalt ei chillinud, sest hommikul oli vaja vara tõusta.
Dubidubiduu.... kolmapäevane äratus oli kell 6, sest meil oli järjekorda sailing trip ees. Sõitsime üle 3 tunni maailma kõige suuremale korallile snorgeldama.
Mingi hetk keset ookeani läks laine nii suureks, et pool paati istus oksekottidega väljas, näris jääkuubikuid ja üritas kaugustesse vaadata:D. Me olime tugevad ja naersime aind selle peale. Süüa sai nii palju, et korraks tekkis isegi mõte, et äkki me ei jää enam vee peale püsimagi, õnneks jäime!
Ja jälle need jellyfishid! Kombed oli seekord värvilised, metsik! Nägime välja nagu hmm.. teletupsud, ufod, või siis veel mingid kolmandad tegelased. Kino sai ikka koguaeg.
Mul tekkis alguses korraks paanika, sest mu mask täitus veega ja ma ei saanud korralikult hingata. Läksin vahestasin maski ära ja kõik oli jälle hästi.
Oh, igasuguseid vahvaid kalu oli seal vee all. Ühed värvilised tulid kohe näksama kui vette läksime. Nii kaua hulpisime Merksiga kui soolavesi oli täieliku loputuse ära teinud, siis lihtsalt enam ei jõudnud. Läksime parkisime kõhud jälle ekstra täis ja tegime paadiga turistika koralli kohal. Natuke veel lebo aega keset ookeani ja kojusõit.
Ja kas laine oli veel suurem kui enne? Jah oli küll! Ja kellel hakkas seekord kõhus keerama? Minul! Sweeeeeeeet. Seekord istusime sees ja ma pidin välja ronima ja kaugustesse vahtima. Merks, hea sõbranna kohaselt, tõi mulle oksekoti ja jääkuubikud. Õnneks ma seda kotti kasutama ei pidanud :D
Värsked puuviljad ja shokolaadikook ning oli jälle parem olla . Jälle üks ülimõnus seiklus.
Kui keegi tahab head filmi vaadata, siis soovitan August Rush.
Tänan tähelepanu eest!
Soojad tervitused kõigile lugejatele!
Järgmise korrani, olge terved!
Getter.
Tuesday, January 5, 2010
Day off!
Kui hea on kui ei pea äratuskella peale ärkama? Kõik ilmselt teavad vastust!
Ma vist siin kirjutasin, et sain aastavahetusel ühe kutiga Melbournist tuttavaks, kes kitarri mängib. Igatahes sai ta võimaluse siin ka esineda ja kutsus meid ka kuulama. Eriti mõnus pühapäeva õhtu oli!
Hetkel ma pugin komme jälle ja joon lõunakohvi, kogun energiat väljaminekuks.
Üks öösel valutas mul jalg nii, et pidin 3 valuvaigistit võtma ja need ka ei aidanud. Lasin natuke pisaraid, sest no tõesti ikka nii valus oli. Ega pole saanud väga puhkust anda ka jalale, aga enam pole nii hullusti valutanud.
Et te teaksite, siis neljapäeval lähme Siku ja Merksiga http://media-cdn.tripadvisor.com/media/photo-s/01/0d/12/ac/whitehaven-beach.jpg purjetame siis ja järgmine nädal siia http://blogs.fayobserver.com/faytoz/files/2009/01/great-barrier-reef.jpg . Ilus eks :)
Lähen vaatan nüüd kas leian kasutatud raamatute poest endale midagi põnevat lugeda. Ühe raamatu, Lost Summer, lugesin juba läbi.
Meil vist hakkas siin nüüd mingi vihmahooaja taoline asi. Ikka viskab seda vihma päevas korra taevast alla.
Tervitused lebotoolist!
G.
Ma vist siin kirjutasin, et sain aastavahetusel ühe kutiga Melbournist tuttavaks, kes kitarri mängib. Igatahes sai ta võimaluse siin ka esineda ja kutsus meid ka kuulama. Eriti mõnus pühapäeva õhtu oli!
Hetkel ma pugin komme jälle ja joon lõunakohvi, kogun energiat väljaminekuks.
Üks öösel valutas mul jalg nii, et pidin 3 valuvaigistit võtma ja need ka ei aidanud. Lasin natuke pisaraid, sest no tõesti ikka nii valus oli. Ega pole saanud väga puhkust anda ka jalale, aga enam pole nii hullusti valutanud.
Et te teaksite, siis neljapäeval lähme Siku ja Merksiga http://media-cdn.tripadvisor.com/media/photo-s/01/0d/12/ac/whitehaven-beach.jpg purjetame siis ja järgmine nädal siia http://blogs.fayobserver.com/faytoz/files/2009/01/great-barrier-reef.jpg . Ilus eks :)
Lähen vaatan nüüd kas leian kasutatud raamatute poest endale midagi põnevat lugeda. Ühe raamatu, Lost Summer, lugesin juba läbi.
Meil vist hakkas siin nüüd mingi vihmahooaja taoline asi. Ikka viskab seda vihma päevas korra taevast alla.
Tervitused lebotoolist!
G.
Saturday, January 2, 2010
Suurem number.
... sõin just 5 kalevi kommi järjest ära. Ma ei söö tavaliselt kodus ka nii palju kommi nagu ma siin olen söönud. Merksile saadeti mingi neli kilo kalevit ja Sikule 4 pakki. Ulmekas!
Aga asume siis asja juurde.
Ega meil mingeid erilisi plaane polnud. Madis ja Helise tahtsid meile tulla, kuna siit hea lähedal linna minna. No ja nii oligi. Hommikul käisime tööl ja õhtul jaurasime meie juures. Mina küpsetasin muffineid, väikseid ja maitsavaid. Tegime kokteile ja võtsime shotte:D Poisid tulid ka peale tööd meile. Ehk siis sama tore seltskond nagu ikka.
Uus aasta tuli meie rõdu peal. Vaatasime ilutulestiku ära, mis oli üsna lahja, aga vähemalt oli, ja siis läksime linna peale. Siku ja Kiisik kadusid kohe ära. Tähendab nad jäid meist esimese klubi juurde. Kuna seal kuhu me algselt plaanisime minna, oli üsna tobe muusika, siis teised tahtsid minna restorani kus Taivo töötab. Mina ei viitsinud lihtsalt istuma minna ja otsustasime Merksiga ühte pubisse minna, kus on alati hästi vahva. No ja voilaaaa... ukse peale turvamees ei laskunud meid sisse. Tahate teada miks? Sest Merks oli lihtsalt nii purjus:)! Ma sain korraks täitsa pahaseks, sest tegelt ega ta nii purjus polnud, et ta poleks püsti seisnud või midagi. Lihtsalt turske turvamees arvas, et ta on väga lahe kui ta ilusat lokkidega, eriti rõõmsat, silm seisvat neiut sisse ei lase. Peale seda Merks arvas, et ta tahab nüüd koju minna, millega mina üldse nõus polnud. Siis vist nägime Sikut kuskil, kes aind irvitas Merksi üle, sest Merks muudkui korrutas mida mina rääkisin.
Mina: Meid ei lastud Paddys’sse sisse.
Merks: Ei lastud jah! (käed risti rinna peal)
Siku: Miks?
Mina: Sest Merks on liiga purjus.
Merks: Sest ma olen nii purjus. (ikka käed risti rinna peal)
Siku: naer.
Meie teed Sikuga läksid jälle lahku, ma täpselt ei mäleta miks. Läksime istusime Merksiga natukene ookeani ääres, et merksi pead selgemaks saada. Saime kellegi Jasoniga Melbournist tuttavaks, kes oli aastavahetuseks Airlile tulnud. Tore tüüp, kes mängib kitarri ja lubas teada anda kui siin esinemiseks mingi koha leiab. Siis lähme teda kuulama.
Igatahes, siis helistas Madis ja saime nendega linnas kokku. Läksime meie pundi ja Aaroni ja tema toakaaslasega nende korterisse. Merks vahepeal korrutas ikka, et tahab koju minna, ma üldse ei saanud aru miks. Igatahes ta sinna koju ei läinud, ma ei lubanud!
Seal kus Madis varem plaate mängis oli Aaron baarmen, aga see koht pandi eelmine nädal kinni, Pankrot. Nojaaa tundus, et kogu see alkohol, mis seal oli, oli nüüd Aaroni juures. Aaron miksis meile mõned kokteilid, siis mängis natuke kitarri, jutustasime ja olime lahedad kuni pea 6ni hommikul. Merks sai ka mingil hetkel kainemaks ja oli täitsa arvestatavas konditsioonis jälle :D. Mäkdooonaldsist läbi ja koju magama. Mõnusalt vahva öö :).
1 jaanuar kujunes meil voodis lebotades. Ärkasime, sõime, magasime, sõime, pikutaisme, käisime ostsime hiinakat, sõime, pikutasime, vaatasime filme. Siku oli oma sõbraga väljas ja Kiisik oli tööl. Mõned eriti mõnusad telefonikõned kodustega ja päev oligi läbi.
Loodan, et teil oli eriti mõnus aastavahetus. Mina igatahes igatsesin kõiki!!!!
Soovin superseiklusterohket 2010!
Musid.
G
Aga asume siis asja juurde.
Ega meil mingeid erilisi plaane polnud. Madis ja Helise tahtsid meile tulla, kuna siit hea lähedal linna minna. No ja nii oligi. Hommikul käisime tööl ja õhtul jaurasime meie juures. Mina küpsetasin muffineid, väikseid ja maitsavaid. Tegime kokteile ja võtsime shotte:D Poisid tulid ka peale tööd meile. Ehk siis sama tore seltskond nagu ikka.
Uus aasta tuli meie rõdu peal. Vaatasime ilutulestiku ära, mis oli üsna lahja, aga vähemalt oli, ja siis läksime linna peale. Siku ja Kiisik kadusid kohe ära. Tähendab nad jäid meist esimese klubi juurde. Kuna seal kuhu me algselt plaanisime minna, oli üsna tobe muusika, siis teised tahtsid minna restorani kus Taivo töötab. Mina ei viitsinud lihtsalt istuma minna ja otsustasime Merksiga ühte pubisse minna, kus on alati hästi vahva. No ja voilaaaa... ukse peale turvamees ei laskunud meid sisse. Tahate teada miks? Sest Merks oli lihtsalt nii purjus:)! Ma sain korraks täitsa pahaseks, sest tegelt ega ta nii purjus polnud, et ta poleks püsti seisnud või midagi. Lihtsalt turske turvamees arvas, et ta on väga lahe kui ta ilusat lokkidega, eriti rõõmsat, silm seisvat neiut sisse ei lase. Peale seda Merks arvas, et ta tahab nüüd koju minna, millega mina üldse nõus polnud. Siis vist nägime Sikut kuskil, kes aind irvitas Merksi üle, sest Merks muudkui korrutas mida mina rääkisin.
Mina: Meid ei lastud Paddys’sse sisse.
Merks: Ei lastud jah! (käed risti rinna peal)
Siku: Miks?
Mina: Sest Merks on liiga purjus.
Merks: Sest ma olen nii purjus. (ikka käed risti rinna peal)
Siku: naer.
Meie teed Sikuga läksid jälle lahku, ma täpselt ei mäleta miks. Läksime istusime Merksiga natukene ookeani ääres, et merksi pead selgemaks saada. Saime kellegi Jasoniga Melbournist tuttavaks, kes oli aastavahetuseks Airlile tulnud. Tore tüüp, kes mängib kitarri ja lubas teada anda kui siin esinemiseks mingi koha leiab. Siis lähme teda kuulama.
Igatahes, siis helistas Madis ja saime nendega linnas kokku. Läksime meie pundi ja Aaroni ja tema toakaaslasega nende korterisse. Merks vahepeal korrutas ikka, et tahab koju minna, ma üldse ei saanud aru miks. Igatahes ta sinna koju ei läinud, ma ei lubanud!
Seal kus Madis varem plaate mängis oli Aaron baarmen, aga see koht pandi eelmine nädal kinni, Pankrot. Nojaaa tundus, et kogu see alkohol, mis seal oli, oli nüüd Aaroni juures. Aaron miksis meile mõned kokteilid, siis mängis natuke kitarri, jutustasime ja olime lahedad kuni pea 6ni hommikul. Merks sai ka mingil hetkel kainemaks ja oli täitsa arvestatavas konditsioonis jälle :D. Mäkdooonaldsist läbi ja koju magama. Mõnusalt vahva öö :).
1 jaanuar kujunes meil voodis lebotades. Ärkasime, sõime, magasime, sõime, pikutaisme, käisime ostsime hiinakat, sõime, pikutasime, vaatasime filme. Siku oli oma sõbraga väljas ja Kiisik oli tööl. Mõned eriti mõnusad telefonikõned kodustega ja päev oligi läbi.
Loodan, et teil oli eriti mõnus aastavahetus. Mina igatahes igatsesin kõiki!!!!
Soovin superseiklusterohket 2010!
Musid.
G
Tuesday, December 29, 2009
Jõul.
Tööl käidud. Poest läbi, kingitus endale. Kiirelt koju. Merks sidus kodus kalkuni jalgu kokku. Porgandikoogi oli ta juba valmis teinud, päris mõnus. Natuke veel mässamist söögiga ja ongi õhtu käes. Valmistasime ikka korraliku jõulusöögi, nii nagu peab ja pugisime ennast täis, nii nagu peab! Korraks ikka tuli jõulutunne ka. Hapukapsas ja jõulumuusika tegid oma töö :)
Madis ja Helise tulid ka meile. Sõime veel ja olime mõnusad. Hiljem lisandusid veel Taivo ja Mikael. Kuigi ei saa mainimata jätta, et soojas pole jõul ikka päris see, aga teistmoodi huvitav oli küll.
Kell 2 kui Merksiga magama hakkasime minema, siis ka veel oigasime, sest olime ennast ikka korralikult ülesöönud...juhtub :)
25dets. hommik oli ikka jube mõnus. Ma magasin esimest korda siin olles poole 12ni, oi kui mõnus oli. Täitsa vaba päev oli ka ju. Lebotasime mingi kella 3ni, siis otsustasime, et võiks soomisele vahelduseks vähe jalutama minna. Mõeldud tehtud. Siku jäi koju pikutama, nagu talle kõige rohkem meeldib teha .
Linn oli täiesti inimtühi, päris kummaline oli nii vaikses Airlie Beach’l ringi jaluatad. Nagu maal oleks.
Teiselpool linna ääres on üks rand, mida me oma hotelli aknast koguaeg näeme, aga on ehituste tõttu suletud. Igatahes võtsime suuna ikkagi sinna. Kuna, aga seal kedagi parasjagu polnud, siis ronisime aia kõrvalt kivide pealt sinna randa. Ja voilaaa pehme liiv ja mitte ühtegi hinge...sweet. Rullisime natuke seal liiva peal ja kuna oli eriti kuum, siis mõtlesime, et peab ikka vette ka minema. Päevitusi küll polnud kaasas, aga inimesi ka ju seal polnud. Ainult need paadid, mis seal vee peal hulpisid said väikse show :). See rand oli igatahes palju mõnusam kui see kus me tavaliselt käime. Tõmbasime kiirelt riided selga tagasi ja jalutasime minema.
Meil siin ümberringi on mõnusad mäed ka, mida me koguaeg imetleme ja mõtleme, et ükspäev lähme matkame sinna üles. Mul oli fotokas parasjagu kaasas ja kuna midagi tarka teha polnud, siis otsustasime natuke ülesse poole jaluatada. Vaade läks iga hetkega järjest ilusamaks. Lõpuks avastasime, et olemegi selle kõige kõrgema mäe tipus. Mõnus! Väsitav ja higistav, aga MÕNUS :). Riietus ei vastanud meil muidugi matkajate omale. Merks näiteks oli pika kleidiga. Mul oli vähe mugavam variant.
Üles läksime mööda autoteed, sinna mäe otsa müüakse ilusa vaatega krunte. Alla aga tahtsime teiselt poolt tulla, lootuses, et saame kodule lähemale. Metsatee, algus oli päris lubav, aga järjest tihedamaks läks. Veidike aega uitasime seal, täpselt aru ei saanud kuhu suunda minema peaks. Teadsime aind seda, et kaua seda uitamist ei saa lubada kuna varsti läheb pimedaks.
Niii... keegi karbistab põõsas, läksime natuke lähemale, ikka krabistab. Peatusime, võtsime maast puutokid ja siis astusime paar sammu hoopis tagasi. Merks kujutas ette, kuidas seal põõsas keegi pärismaalane olla võiks. Ise ta nägi päris naljakas välja oma pika kleidi ja suure puuroikaga. Ma naersin vahepeal nii, et pea piss pidi püksi tulema. Aga teglikult hakkas päris hirmus küll, kes teab mis loomad siin põõsastest välja võivad karata. Lõpuks kui me julguse uuesti kokkuvõtsime, siis loopisime sinna suunda kive. Vaikus, võis edasi minna.
Ahjaa... enne leppisime kokku, et kui mingi loom vastu peaks tulema siis joosta ei ole mõtet, et niikuinii saab meid kätte, aga selle krabina peale põõsas olime oi kui jooksuvalmis :D.
Lõpuks jõudime selle ainukese ilusa majani, mis seal mäe otsas on ja saime ka õige tee peale. Vantsisime koju, jalad lõid tuld, aga eriti lahe oli ikka.
Kodus sõime kõhud uuesti täis ja lebosse. Purjus perekond Madise ja Helise tulid pool 8 meie basseini ujumaja ja tegid siin meile huumorit.
Kella 12 ajal öösel, olin ma poolunes kui telefon helises. Algul ei saanud üldse aru kes helistab, aga voilaaaaa Piret ja Hendrik ja teised. Eriti vahvad olete :) ... ja Kaspar helistas veel hommikul Helpist :D minu hommikul siis.
Kui ma supertruuper väsinud pole, siis ma näen õudukaid unes. Ei pea filme vaatamagi kui endal koguaeg unes midagi põnevat toimub. Tegelt see hakkab juba väsitama, koguaeg on mingi jõhker aktsioon ja ma ärkan öösiti palju üles
Mu tarkusehammas, segab mind veel ka. Loodame, et ei pea arstile minema!
Praegu saadan siis tervitused siit oma ookeani vaatega rõdu pealt. Nautiga lund, ma naudin päikest!
WithLove
Getter
Madis ja Helise tulid ka meile. Sõime veel ja olime mõnusad. Hiljem lisandusid veel Taivo ja Mikael. Kuigi ei saa mainimata jätta, et soojas pole jõul ikka päris see, aga teistmoodi huvitav oli küll.
Kell 2 kui Merksiga magama hakkasime minema, siis ka veel oigasime, sest olime ennast ikka korralikult ülesöönud...juhtub :)
25dets. hommik oli ikka jube mõnus. Ma magasin esimest korda siin olles poole 12ni, oi kui mõnus oli. Täitsa vaba päev oli ka ju. Lebotasime mingi kella 3ni, siis otsustasime, et võiks soomisele vahelduseks vähe jalutama minna. Mõeldud tehtud. Siku jäi koju pikutama, nagu talle kõige rohkem meeldib teha .
Linn oli täiesti inimtühi, päris kummaline oli nii vaikses Airlie Beach’l ringi jaluatad. Nagu maal oleks.
Teiselpool linna ääres on üks rand, mida me oma hotelli aknast koguaeg näeme, aga on ehituste tõttu suletud. Igatahes võtsime suuna ikkagi sinna. Kuna, aga seal kedagi parasjagu polnud, siis ronisime aia kõrvalt kivide pealt sinna randa. Ja voilaaa pehme liiv ja mitte ühtegi hinge...sweet. Rullisime natuke seal liiva peal ja kuna oli eriti kuum, siis mõtlesime, et peab ikka vette ka minema. Päevitusi küll polnud kaasas, aga inimesi ka ju seal polnud. Ainult need paadid, mis seal vee peal hulpisid said väikse show :). See rand oli igatahes palju mõnusam kui see kus me tavaliselt käime. Tõmbasime kiirelt riided selga tagasi ja jalutasime minema.
Meil siin ümberringi on mõnusad mäed ka, mida me koguaeg imetleme ja mõtleme, et ükspäev lähme matkame sinna üles. Mul oli fotokas parasjagu kaasas ja kuna midagi tarka teha polnud, siis otsustasime natuke ülesse poole jaluatada. Vaade läks iga hetkega järjest ilusamaks. Lõpuks avastasime, et olemegi selle kõige kõrgema mäe tipus. Mõnus! Väsitav ja higistav, aga MÕNUS :). Riietus ei vastanud meil muidugi matkajate omale. Merks näiteks oli pika kleidiga. Mul oli vähe mugavam variant.
Üles läksime mööda autoteed, sinna mäe otsa müüakse ilusa vaatega krunte. Alla aga tahtsime teiselt poolt tulla, lootuses, et saame kodule lähemale. Metsatee, algus oli päris lubav, aga järjest tihedamaks läks. Veidike aega uitasime seal, täpselt aru ei saanud kuhu suunda minema peaks. Teadsime aind seda, et kaua seda uitamist ei saa lubada kuna varsti läheb pimedaks.
Niii... keegi karbistab põõsas, läksime natuke lähemale, ikka krabistab. Peatusime, võtsime maast puutokid ja siis astusime paar sammu hoopis tagasi. Merks kujutas ette, kuidas seal põõsas keegi pärismaalane olla võiks. Ise ta nägi päris naljakas välja oma pika kleidi ja suure puuroikaga. Ma naersin vahepeal nii, et pea piss pidi püksi tulema. Aga teglikult hakkas päris hirmus küll, kes teab mis loomad siin põõsastest välja võivad karata. Lõpuks kui me julguse uuesti kokkuvõtsime, siis loopisime sinna suunda kive. Vaikus, võis edasi minna.
Ahjaa... enne leppisime kokku, et kui mingi loom vastu peaks tulema siis joosta ei ole mõtet, et niikuinii saab meid kätte, aga selle krabina peale põõsas olime oi kui jooksuvalmis :D.
Lõpuks jõudime selle ainukese ilusa majani, mis seal mäe otsas on ja saime ka õige tee peale. Vantsisime koju, jalad lõid tuld, aga eriti lahe oli ikka.
Kodus sõime kõhud uuesti täis ja lebosse. Purjus perekond Madise ja Helise tulid pool 8 meie basseini ujumaja ja tegid siin meile huumorit.
Kella 12 ajal öösel, olin ma poolunes kui telefon helises. Algul ei saanud üldse aru kes helistab, aga voilaaaaa Piret ja Hendrik ja teised. Eriti vahvad olete :) ... ja Kaspar helistas veel hommikul Helpist :D minu hommikul siis.
Kui ma supertruuper väsinud pole, siis ma näen õudukaid unes. Ei pea filme vaatamagi kui endal koguaeg unes midagi põnevat toimub. Tegelt see hakkab juba väsitama, koguaeg on mingi jõhker aktsioon ja ma ärkan öösiti palju üles
Mu tarkusehammas, segab mind veel ka. Loodame, et ei pea arstile minema!
Praegu saadan siis tervitused siit oma ookeani vaatega rõdu pealt. Nautiga lund, ma naudin päikest!
WithLove
Getter
Wednesday, December 23, 2009
Saturday, December 19, 2009
Üks päev maal.
Must Sinine Kollane
8 musta lülitit on sees, sinine on väljas ja kollane sees. 12 öösel ja konditsioneer lakkab töötamast.
Ajan Merksi üles, kuna ilma konditsioneerita pole võimalik magada. Esimene mõte oli, et meie toas viskas korgi välja (on ka enne juhtunud). Elektrikapp on väljas pimedas, tädi akna all. Taskulambiga uurime ja puurime. Aru ei saa! Ei tea kas suurem sinine nupp peabki väljas olema ja või võib-olla juhtus üldse midagi muud. Kass ehmatab meid, tagasi tuppa. Mis saab? Paneme 3 pikendujuhet kokku lootes, et saame vannitoast kondile voolu võtta. Selgub karm tõde, üheski pistikupesas pole voolu. No jess.. lähme välja tagasi. Mina näitan valgust ja Merks võtab julguse kokku ja lülitab suure, teistest erineva sinise lüliti sisse. Vaikus, midagi ei plahvatanud. Siku hõikab toast: Hakkas tööle!
8 musta lülitit on sees, sinine on väljas ja kollane sees. 12 öösel ja konditsioneer lakkab töötamast.
Ajan Merksi üles, kuna ilma konditsioneerita pole võimalik magada. Esimene mõte oli, et meie toas viskas korgi välja (on ka enne juhtunud). Elektrikapp on väljas pimedas, tädi akna all. Taskulambiga uurime ja puurime. Aru ei saa! Ei tea kas suurem sinine nupp peabki väljas olema ja või võib-olla juhtus üldse midagi muud. Kass ehmatab meid, tagasi tuppa. Mis saab? Paneme 3 pikendujuhet kokku lootes, et saame vannitoast kondile voolu võtta. Selgub karm tõde, üheski pistikupesas pole voolu. No jess.. lähme välja tagasi. Mina näitan valgust ja Merks võtab julguse kokku ja lülitab suure, teistest erineva sinise lüliti sisse. Vaikus, midagi ei plahvatanud. Siku hõikab toast: Hakkas tööle!
The Beginning...
Kolmapäeva õhtul lõpetasime oma maa-elu mõnusa õhtusöögiga. Tädi, kelle juures elasime
tegi maitsvat kala ja pakkus veini, meie tegime küpsisetorti, mis kukkus välja nagu käkk, aga see eest maitses hästi.
Neljapäeva hommikul pakkisime veel oma viimased asjad ja tädi sõidutas meid ja meie ükskõikkui paljud asjad linna.
Ajeee... tagasi linnas ja oma tühjas uues kodus. Ja kohe oli meile kiri postkastis. Kes oli see armas inimene? Kes see muu kui Jaana, tänkjuu kallis :)
Asju on meil täpselt nii palju, et madratsid magamistubades, elutoas kahene diivan, üks pisike laud ja kaks kott-tooli ja meie suuresl verandal on diivan 4 suure padjaga ja pisike söögilaud kahe tooliga. Köögimööbel on ka muidugi olemas. Seina peale oleka paari pilti vaja ja elutuppa ühte kardinat, siis oleks kõik pöööööörfi. Mina jagan Merksiga tuba ja Siku Kerliga (tema tuleb ja ühineb meiega nädala pärast).
Kes veel ei tea, siis meil on ookeani vaade ja jaheda veega bassein, luksus:)
Neljapäeval oli meil tööjuures jõlulõuna. Hotelli restoranis, kus me töötame. Kõht sai head-paremat eriti täis pugitud ja koju ära. Õhtul käisime veel Armadases Madist kuulamas ja Jay-Jayˇle õnne soovimas. Seal saame kokteile sõbrahinnaga, seega lasime endale friiistailida ühe kokteili, jutustasime natuke ja ära tuttu.
Peab veel ära mainima, et jõulutunnet pole kuskilt paistmas, suvi on juu.. Plaanid on meil 24danks sellised, et teeme õhtusöögi ja oleme ilusad :D. Vaatab kuidas kujuneb, sest kohalikud tegelikult pidutsevad jõulude ajal, nagu natuke veider aga noh.. kui me siin juba oleme, siis lähme ilmselt vooluga kaasa. 25 on meil Merksiga vaba, õnneks! Aastavahetuse plaanid puuduvad.
Küsi..
K: Kas tarkuse hammas kasvab?
V: Jah, kasvab!
K: Kas valutab ka?
V: Jah, valutab!
Juustunugasid pole Austraalias siia maani leidnud. Peab äri püsti panema vist.
Jaaaaa... aru ma ei saa miks peavad pesurestid koosnema viiest erinevast tükkist. Aussid pole osanud ühestükis pesuresti leiutada, tainapead!
Emps,
PaljuÕnne!
... ja kui enne ei kirjuta, siis mõnusaid jõule armsad sõbrad!
Jäuks. Pealkiri on laulu nimi, mida ma parasjagu kuualasin.
G.
tegi maitsvat kala ja pakkus veini, meie tegime küpsisetorti, mis kukkus välja nagu käkk, aga see eest maitses hästi.
Neljapäeva hommikul pakkisime veel oma viimased asjad ja tädi sõidutas meid ja meie ükskõikkui paljud asjad linna.
Ajeee... tagasi linnas ja oma tühjas uues kodus. Ja kohe oli meile kiri postkastis. Kes oli see armas inimene? Kes see muu kui Jaana, tänkjuu kallis :)
Asju on meil täpselt nii palju, et madratsid magamistubades, elutoas kahene diivan, üks pisike laud ja kaks kott-tooli ja meie suuresl verandal on diivan 4 suure padjaga ja pisike söögilaud kahe tooliga. Köögimööbel on ka muidugi olemas. Seina peale oleka paari pilti vaja ja elutuppa ühte kardinat, siis oleks kõik pöööööörfi. Mina jagan Merksiga tuba ja Siku Kerliga (tema tuleb ja ühineb meiega nädala pärast).
Kes veel ei tea, siis meil on ookeani vaade ja jaheda veega bassein, luksus:)
Neljapäeval oli meil tööjuures jõlulõuna. Hotelli restoranis, kus me töötame. Kõht sai head-paremat eriti täis pugitud ja koju ära. Õhtul käisime veel Armadases Madist kuulamas ja Jay-Jayˇle õnne soovimas. Seal saame kokteile sõbrahinnaga, seega lasime endale friiistailida ühe kokteili, jutustasime natuke ja ära tuttu.
Peab veel ära mainima, et jõulutunnet pole kuskilt paistmas, suvi on juu.. Plaanid on meil 24danks sellised, et teeme õhtusöögi ja oleme ilusad :D. Vaatab kuidas kujuneb, sest kohalikud tegelikult pidutsevad jõulude ajal, nagu natuke veider aga noh.. kui me siin juba oleme, siis lähme ilmselt vooluga kaasa. 25 on meil Merksiga vaba, õnneks! Aastavahetuse plaanid puuduvad.
Küsi..
K: Kas tarkuse hammas kasvab?
V: Jah, kasvab!
K: Kas valutab ka?
V: Jah, valutab!
Juustunugasid pole Austraalias siia maani leidnud. Peab äri püsti panema vist.
Jaaaaa... aru ma ei saa miks peavad pesurestid koosnema viiest erinevast tükkist. Aussid pole osanud ühestükis pesuresti leiutada, tainapead!
Emps,
PaljuÕnne!
... ja kui enne ei kirjuta, siis mõnusaid jõule armsad sõbrad!
Jäuks. Pealkiri on laulu nimi, mida ma parasjagu kuualasin.
G.
Subscribe to:
Posts (Atom)